Kohvijoomine

ProosaRedigeeri

  • Angie Kellogg istus elutoas pehmel nahkkušetil, atlassiidist hommikumantli hõlmad eest lahti, üks paljas jalg laisalt enda alla tõmmatud. Pehme kuldpruuni karvapahmakaga kaetud häbememokkade vahel oli mõnusa pesa leidnud peaaegu tühi üksildane kohvitass. Kohv oli täiesti jahtunud. Naine oli ihuüksi ning istus vaikides. (lk 84)
  • Kohvijoomine, lehelugemine ning lindude-loomade vaatlemine moodustasid Angie Kelloggi kogu hommikuse meelelahutuse. Ta armastas vara tõusta, kuid Tony mitte. Kui mees magas, ei tohtinud naine pärast ärkamist raadiot ega telerit sisse lülitada; mees ei talunud ka kõige nõrgemat heli.
Selle asemel jälgis Angie tagaaias kihavat elu. Eriti armastas ta vahetult päikesetõusule eelnevat ja järgnevat tundi, sest just siis julgesid väikesed armsad sooküülikud välja mängima ja sööma tulla. Nad silkasid aeda väikese loodusliku nõo kaudu, kus sepistara alumised varvad ei ulatunud maapinnani. Mõnikord nägi ta sarvikkärnkonna või väikest sisalikku, kes peesitas kaljul päikese käes. Vahel harva õnnestus tal silmata madu, mõnikord koguni lõgismadu, kes soojendas end kruusase teeraja kõrval. Et madusid märgata, tuli väga teraselt vaadata, sest nad sulasid nii hästi ümbritsevasse maastikku. (lk 84-85)