Sõnavara
(Ümber suunatud leheküljelt Leksika)
Proosa
muuda- William Shakespeare'i sõnavara moodustab uurijate arvates 12000 sõna. Inimsööjate suguharu Mumbo-Jumbo neegri sõnavara koosneb 300 sõnast.
- Ellotška Štšukina sai hõlpsasti läbi kolmekümne sõnaga.
- Ilf ja Petrov, Ilja Ilf, Jevgeni Petrov, "12 tooli", tlk Harald Haug, Tänapäev, 2005, lk 223
- Tal oli keerukas ning kirju sõnavara, ta kasutas ohtralt argood ja populaarsete laulude katkeid ning kulunud, ammu moestläinud vasakpoolseid loosungeid, mida üksikud tööliste ja talupoegade liikumise liberaalsed esindajad ikka veel kalliks peavad. Ta stiilis säilis midagi noorukesest gangsterist, kondisest alatoidetud jõnglasest laupäeva pärastlõunakontserdilt New Yorgis. (lk 18)
- Joyce Carol Oates, "Ma olin armunud", tlk Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane, 1977, lk 9-26
- [Simon Darcourt:] Nüüdse aja valge laborikitliga preester ei anna sulle mitte kui midagi peale pidevalt muutuva sõnavara, ja kuna ta tavaliselt kreeka keelt õppinud pole, siis ei oska ta neid sõnu hääldada, ja sina pead teda pimesi uskuma, sest tema teab seda, mille taipamiseks sina oled liiga loll. See on kõige upsakam ja albim preesterkond, keda inimkond kogu oma kirjapandud ajaloo vältel on pidanud taluma, ja selle sümboli- ja metafoorivaegus ning abstraheerimisind juhivad inimkonna kängunud kujutlusvõime ahermaale.
- Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus", tlk Riina Jesmin, Varrak, 1999, lk 21-22
- Inglise keele puhtuse kaitsmisega on see häda, et inglise keel on umbes sama puhas kui hoor litsimajas. Me mitte lihtsalt ei laena sõnu, vaid aeg-ajalt on inglise keel jälitanud teisi keeli kõrvaltänavail, et nad seal oimetuks peksta ja sobrada nende taskuis, otsides uut sõnavara.
- (The problem with defending the purity of the English language is that English is about as pure as a cribhouse whore. We don't just borrow words; on occasion, English has pursued other languages down alleyways to beat them unconscious and rifle their pockets for new vocabulary.)
- James D. Nicoll, "The King's English", Google Groups, rec.arts.sf-lovers, 15. mai 1990
- Ilma keeleta ei saa funktsioneerida ükski ühiskondlik institutsioon. Keele kaudu toimub tegelikkuse struktureerimine ja klassifitseerimine. Iga keel aga toimib erisuguselt, sest sõnavara kaudu tunnetatakse tegelikkust üksnes sellele keelele omasel moel. Seetõttu ei tohiks õigusloomes olla sugugi ükskõik, millises keeles mõtted esialgselt sõnastatud on. Ükski mõte ei ole täpsem kui see keeleüksus, mille kaudu teda väljendatakse.
- Els Oksaar, "Seaduskeele probleeme Saksamaal", Õiguskeel 1/2002, lk 4-8
- Inglise keelest üksi ei piisa, kui teadlane oma ala teaduslikke traditsioone, mida ta ju teadma peab, tõsiselt võtab. Neisse tuleb originaalkeeles süveneda, tõlked ei asenda kunagi originaali ja kõike polegi tõlgitud. Oli ju tavaline, et ka loodus- ja täppisteadlased olid mitmekeelsed. Uus küsimus kerkib veidi üldistatumalt tänapäeva pragmaatilisest perspektiivist: kas piisab teadlasele ühest ainsast teaduskeelest maailma tasemel? Küsimust võiks veel täpsustada: kas üksainus teaduskeel on kõigis teadusharudes ilma semantiliste muutusteta üldse võimalik? Wilhelm von Humboldtist saadik teame ju veidi täpsemalt, et erinevate keelte sõnavarad ei ole mitte kogum erinevaid etikette sama asja või olukorra nägemises, vaid nad on eri vaateperspektiivid tõelikkuse tunnetamisel. Seepärast on vastus eitav: ühest keelest ei piisa. (lk 116-117)
- Els Oksaar, "Rahvuskeelest ja teadlastest". Rmt: "Teadusmõte Eestis VIII. Teaduskultuur", lk 115 jj
- Kui Liibanoni jõudes oli mu sõnavaras täpselt kaks sõna - "jalla" (*lähme!) ja "habibi" (*armas, kallis) -, siis pärast paari nädalat Saifis lugesin enda suureks üllatuseks tahvlilt araabiakeelseid sõnu ning suutsin poes lihtsamad asjad ära ajada (põhiliselt küll osutades objektile ja öeldes siis selle nime). Keeltekoolis õpetatav sõnavara andis ka esmast aimu Beirutis tegutsevate välismaalaste profiilist. Õppisime hoolega sõnu nagu MTÜ, sõda, pagulane, konverents, teadusprojekt jne.
- Jaana Davidjants, "Uurides sõjakoldeid - välitöö võlud ja valud", Delfi, 06.08.2020
- Soledad on end välja sirutanud, seljakott padjaks pea all ja sõrmed põimitud võre külge. Tema nägu on haiglaselt hallikas.
- "Kuidas sa end tunned?" küsib Lydia. Tema endise elu sõnavara on muutunud ebapiisavaks, aga midagi muud tal ka ei ole.
- Soledad avab suu, aga suleb selle siis ilma vastamata ja raputab pead.
- Jeanine Cummins, "Ameerika pind", tlk Evelin Banhard, 2021
Luule
muuda- Heljo Mänd, kunstnik Heldur Laretei, "Hoia oma silmi", Tallinn: Eesti Raamat, 1974
sõnavara on päritav
päranduskiri on ahjus
põlen paberist linnana
suvises tulekahjus
- Juhan Viiding, "Tunde tulnud ei ole" 3 kogus "Elulootus" (1980), lk 18