Maarit Murka

Eesti kunstnik

Maarit Murka (sündinud 2. detsembril 1981) on eesti kunstnik.

  • [H]akkasin maalides mõtlema, et kõik minu enda näitused on olnud põgenemisruumid ja ka galerii on ruumina nagu maailm maailmas, iga näitus on põgenemistuba. Kui vaataja astub ruumi, on see iga kord uus põgenemistuba.
  • Ongi tobe, et sinuni jõuab mingis etapis see info, et keegi on just samal teemal midagi teinud, aga sa oled juba oma teemaga kuhugi jõudnud ja ei saa enam seda tühistada. Juba sellepärast ei saa, et on sisemine tung, mingi vajadus seda käsitleda. [---] Kogu aeg on mingeid ideid, aga mõned lihtsalt jäävad vanaks või ei kesta ajas ja neid ma ei hakka enam siis tegema. Kuid tegema peab neid, mis jäävad kummitama.
  • Teine valdkond ei saa üle võtta vastase märgisüsteemi ja seda objektiivselt analüüsida. Tuntud või tundmatu printsiibil tekib kokkupuutel alati ainulaadne tõlgendus, mis on ajas muutuv. Kontakti mõistetakse läbi isikule tuttava süsteemi.
  • Visuaalse kunstniku keel ja süsteem on semiootiline ning informatsiooni tõlgib ja analüüsib kunstnik läbi kunstikeelele tuttava märgisüsteemi.
  • Lahingus tähendab kontakt võitlust vastasega, kunstnikul on esimene kontakt teemaga, teine publikuga.
  • Samas on rõõm tõdeda, et kõik värv ei ole maailmast kadunud, kunst peab olema suuteline ka kõige värvitumal ajaloo hetkel toonid esile tooma.
  • Küsimus ei ole selles, kas sõda ja miks sõda, vaid küsimus on kokkupuutepunktis ja mis sellest õppida. Kui on kontakt, siis on see millegi jaoks vajalik ja ettemääratud, ainuke oluline asi on olla selles hetkes kohal ja väljuda kontaktist uue energiaga.

Tema kohta muuda

  • Kui seda installatsiooni pelgalt kirjeldada, siis ei ole elementide vastanduses ega elementides endis midagi uudset või üllatuslikku, sest just selliste elementide abil on ikka ja jälle osutatud inimtegevuse mõtlematusele. Need toimivad tuttavlikuna, mõnikord lausa klišeena. Neid on kasutatud nii propagandaplakatites kui ka kunstiteostes. Kuid praeguse väljapaneku kontekstis, galeriis loodud õhustikus hakkavad need elama, toimima visuaalselt mõjuvate kujunditena.
  • Maarit Murka ei ole absurdiga üle pingutanud, ta on seda just parasjagu tempereerinud, et vaatajal ei oleks liiga ebamugav, aga ka mitte liiga turvaline. Esmased assotsiatsioonid, mis sellise meetodiga käivituvad, on seotud vaataja enda elukogemuse ja üleelamistega. Teine vastuvõtutasand on seotud juba varasema kultuurikogemusega ning just see hakkab Maarit Murka "Põgenemistoas" märksa võimsamalt kaasa rääkima.
  • Maarit Murka põgenemistuba on elu ja müsteeriumide kummastav segu, metatasandite nauditav ja ka hirmutav põimumine. Murka põgenemistoast pääseb kergesti välja, vaja ei ole erilist nutikust ega vastupidavust. Füüsilises, vaimses ja psüühilises mõttes ei ole asi nii lihtne, aga seda me kunstnikult ootamegi.
  • Murka installatsiooni "Kontakt" sisu on ühtlaselt hallist NATOst kui üksmeelsest süsteemist lekkivate erimeelsuste esiletoomine.
  • Mustvalge maalijana tuntud Murka loomingus kannab värv üldiselt sümboolset, maalil kujutatu suhtes teadvustamata või nähtamatut tähenduslikku kihistust.
  • Küsimuse ambivalentsus tuleb selgelt esile. Kas vuntsid on antud juhul lihtsalt mingi asi, mustvalge nagu kõik muu maalil, või on tegemist poliitilise sümboliga, millel puudub üldisest hallist eristuv värv vaid ajaloolise paratamatuse tõttu?
  • Murka ei nimeta võimaliku kodumaalt lahkumise põhjusena ühtegi poliitilist põhjust ning rõhutab isiklikkust, jättes autorile enesele nähtavasti vastuvõetavad sihtriigid (?) mustaks maalimata, vaid kujutades neil silmapaari.
  • Isiklik aspekt, mis moodustab lugematute autoportreede kujul Murka loomingu kõige ilmsema keskme, näib installatsioonis „Kontakt” puuduvat. Kuid just varasema loomingu taustal tundub installatsiooni pelk poliitilisus siiski näiline. „Kontakt”, mis lähtub kunstniku kogemustest Afganistani missiooni külastusel, kus ta sattus tsivilistina ning selles mõttes ka üksikisikuna ilma küsimusteta toimiva, hierarhiapõhise kollektiivse korra keskkonda, ei sümboliseeri tilkuvate värvipottide kujul ilmselt mitte ainult NATO riikide erimeelsusi, vaid kehastab ka kunstniku isiklikku vastuhakku sõjaväelisele korrale, millega ta ootamatult kontakti sattus.

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel