Kasvamine
Proosa
muuda- Ja kuigi ma vahel mõtlen, et nende puudumine võis olla üheks põhjuseks, miks ma juba sellest peale, kui mu mõistus õppis mõtteid vormima, Rummusaarelt välja igatsesin, võis see olla ainult alateadlikult. Peapõhjuseks oli ikkagi: pääseda välja ja näha kõike seda oma silmaga, millest täiskasvanud räägivad, seda, mida kuidagi ei osanud endale ette kujutadagi ja mille kohta seletust pärides täiskasvanud enamasti vastasid: "Kasva suureks, küll jõuad siis ise kõik näha." Kasva suureks. Ja mul oli kibe rutt suureks kasvamisega. Mõõtsin end igal hommikul sängisambaga, et näha, kas ja kui palju olen öö jooksul kasvanud. Kasvamisega oli veel sellegi poolest kiire, et siis saaks teha kõiki täiskasvanute töid. Töötegemine oli Rummusaarel mu ainus mäng. Ja muid mängusid ma pole kunagi õieti osanudki.
- Alma Teder, "Elu õpilane", 1. osa, 1995, lk 6
- Kunstnik peabki end aeg-ajalt mugavustsoonist välja tooma ja võtma vastu uusi väljundeid. See on oluline osa kunstniku kasvamise protsessist.
- Lapsena olid mu ambitsioonid lihtsad. Ma soovisin endale koera. Tahtsin elada trepiga majas - ühe perekonna kahekordses majas. Mingil põhjusel tahtsin, et meil oleks neljaukseline mahtuniversaal, isa au ja uhkuse - kaheukselise Buicki asemel. Mul oli kombeks inimestele rääkida, et kui suureks kasvan, saab minust lastearst. Miks? Sest mulle meeldis väikeste laste seltskond ning õppisin kiiresti selgeks, et täiskasvanutele meeldis mu vastus. Oh, arstiks! Väga hea valik! Tol ajal olid mu juuksed veel patsides, mulle meeldis oma vanemat venda kamandada ning kuidagi õnnestus mul alati, vaatamata kõigele, koolis viieline õpilane olla. Olin ambitsioonikas laps, teadmata isegi täpselt, kuhu sihin. Praegu tundub see kõige tobedama asjana, mida üks täiskasvanu võiks lapselt küsida - kelleks sa tahad saada, kui suureks kasvad? Nagu kasvamine lõpeks. Justkui ühel hetkel sinust saaks miski ja see olekski kõik. (lk 9, raamatu algus)
- See kõik on protsess, sammumine mööda teerada. Minu lugu nõuab võrdsel määral kannatlikkust ja põhjalikkust. Minu lugu tähendab mitte iialgi loobuda arusaamast, et on võimalik veel kasvada. (lk 429)
- Lapsed ärkavad igal hommikul uskudes asjade headusse, kõige selle maagiasse, mis on võimalik. Nad ei ole küünilised, nad on südamest usklikud. Meil on nende ees kohustus jääda tugevaks ja teha tööd selle nimel, et luua õiglasem ja inimlikum maailm. Me peame jääma nende pärast nii sitkeks kui ka lootusrikkaks ja tunnistama, et tuleb veel edasi kasvada. (lk 430)
- Michelle Obama, "Minu lugu", tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018