Proosa

muuda


  • Loomisrõõm on ebatavaline asi. Isegi puusepal, kes kunagi meisterdas ühe meie ekspeditsioonimaja jaoks erakordselt koleda puust käterätinagi, oli loovat vaimu. Kui talt küsiti, miks ta tellimuse vastaselt oli teinud sellele niisugused tohutu suured jalad alla, lausus ta etteheitvalt: "Ma lihtsalt pidin tegema, sest sihatsena on see nõnna ilus!"
Noh, meile paistis see kole, kuid tema meelest oli see ilus ja tema valmistas selle loovas vaimus just sellepärast, et nii tundus ilus.


Luule

muuda

Kell pool neli päeval
tuleb minu tuppa
kujund, võtab palitu seljast ja riputab varna.
Ta ütleb: Ma tean, et sa pidasid kujundiks mind.
Ma ei ole kujund. Ma ei ole eitamine, jaatamine,
tahtmine ega tahtetus. Olen su külaline.

  • Juhan Viiding, "Keeran ennast näoga vastu ennast", ilmunud ajakirjas Looming 1980. Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 443


on öö. on kylm. on jää.
jää all on linn.
kitsad tänavad. madalad majad.
aknaluugid ja pitskardinad.
laual samovar. seina peal kuivanud lilled.
raamaturiiulid. puhvet ja toolid.
raudvoodi ja kummut.
nagis mantlid ja mytsid.
ahju kõrval halud ja roop.

  • fs, "*on öö. on kylm. on jää..."

Vanasõnad

muuda