Saccharomyces cerevisiae mikroskoobist vaadatuna

Proosa muuda

  • [Mazarin:] "Ikka endine peru toriseja, härra... härra... Kuidas teie nimi nüüd oligi? Oodake... nagu mingi jõe nimi... Potamos... ei, saare nimi... Naxos... ei, per love, mäe nimi... Athos! Käes! Olen väga rõõmus, et teid jälle näen ja et me pole enam Rueil's, kus te oma neetud kaaslastega sundisite mind lunaraha maksma... Fronde! Ikka veel Fronde! Äraneetud Fronde! Oh, milline pärm! Ah, härra, kuidas küll teie antipaatiad elavad kauem kui minu omad? Ja kui kellelgi põhjust oli nuriseda, siis usun ma, et igatahes mitte teil, kes te kõigest sellest mitte ainult et puhtalt välja tulite, vaid ka Püha Vaimu ordeni paela kaela saite." (lk 297)


  • Tema oli pärm, mis kergitas nende raskeid südameid. Mis see pärm oli - kes seda mõistab? Kuid tema - väike rentslirott - oli sellest tehtud, ja ta lihtne rõõm hetkemugavuse üle liigutas neid ja kergitas neid süngusest välja.


  • Kaukaasia mägedes tarvitatav toitev jook keefir on samuti sümbiootiline kompleks. Keefir sisaldab teri, mida grusiinid nimetavad "Muhamedi kuulikesteks". Keefiritera on integreeritud pakett, mis sisaldab enam kui 25 erinevat liiki pärme ja baktereid. Iga tera moodustavad miljonid isendid. (lk 15)
    • Lynn Margulis, "The Symbiotic Planet: a New Look at Evolution". Phoenix, 1999


  • Nüüd, kus vend oli seda meenutanud, tuli lugu Katerinalegi meelde. Samuti see, kuidas nad kord vanemate äraolekul olid otsustanud kaneelisaiakesi teha. Tainas sai nende meelest igati ehtne, helekollane ja mõnusalt magusa maitsega. Seepärast olid lapsed siiralt üllatunud, kui hiljem vaatasid ahjust vastu kõvad ja kuivad käkid, mis millegagi ema kohevaid saiakesi meelde ei tuletanud. Pärast, kui nad olid vanematele seda kurba lugu kurtnud, selgus, et tainasse oli jäänud lisamata nii pärm kui ka või... (lk 143)


  • Me oleme see pisike osake pärmist, mis peab kergitama kogu taignat; kes ei poe peitu ega eraldu, kes ei pea end paremaks ega puhtamaks.

Luule muuda

IV
Onu ise jooksis poodi,
ostis pärmi seitse loodi,
hakkas õlut pruulima,
tädi saiu woolima.


Kui, pilgus ülemaine meelehärm,
ma lesin, leidnud udumõtteis pelu,
siis palun sind, et oleksid see pärm,
mis taignale teeb sisse õige elu,

et mulle meenuks tänavate lärm
ja masinad, mis alluvad kui lelu,
kristalse päeva okste harras härm
ja teadmatusse tungiv mõtiskelu.

  • Paul-Eerik Rummo, "Flegmaatiku serenaad" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 204