Pottsepp

(Ümber suunatud leheküljelt Potissepp)
Else Berg (1877–1942), "Pottsepp", s.d.

Piibel

muuda

Oh teie põikpäisust!
Kas peetakse savi võrdseks potissepaga,
kas ütleb töö oma tegijale:
"Tema ei ole mind teinud!"
või ütleb kuju oma voolijale:
"Tema ei oska midagi!"?


  • Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt, kes ütles:
2 "Tõuse ja mine alla potissepa kotta, ja ma annan seal sulle kuulda oma sõnu!"
3 Siis ma läksin alla potissepa kotta, ja vaata, ta tegi tööd potikedra juures.
4 Ja kui astja, mida ta savist tegi, potissepa käes ebaõnnestus, siis ta tegi sellest teise astja, nagu potissepa silmis õigem näis olevat teha.
5 Siis tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:
6 "Kas mina ei või teiega teha nõnda nagu see potissepp, oh Iisraeli sugu! ütleb Issand. Vaata, otsekui savi potissepa käes, nõnda olete teie minu käes, Iisraeli sugu!"

Luule

muuda

Pottsepale kuulus vanker, päris selge.
Ratas oli vajund porri poolde telge.
Pottsepp peksis hobust, vandus, sülgas pihku.
Vanker aga ütles: mina teps ei nihku.

János hüüdis: "Jõudu! Jumal appi, isand!"
Pottsepp, enne talle jõrmi pilgu visand,
sisistades litsus läbi lõuapära:
"Siin on püsti kurat... Jumalat siin ära..."


Kogu sinu keha on täis
minule mõeldud küllust või õrnust.
Kätt tõstes
puutun kõikjal tuvi,
kes otsis just mind, otsekui
oleksid, armas, savist tehtud
just minu pottsepakäte jaoks.


    Kohe toon ma vett ja savi,
    sinu ahju terveks ravin,
    vasaraga pisut taon,
    kivi kivi peale laon,
    toast siis kaovad ving ja nõgi,
    tahmapilved, suitsujõgi,
    ja kui ahju juurde poed,
    on sul talvel väga soe.
Jah, pottsepp-mees, jah, pottsepp-mees,
paranda me ahju.
    Jah, väikemees, jah, väikemees,
    parandan te ahju.

  • Heljo Mänd, "Pottsepp-mees", rmt: "Mina arvan, et...", 1961


potissepale
meeldisid tomatid
aeg talle neid kinkis

potissepp kastab
savi veega kastmata
katsu sõtkuda

  • Lauri Pilter, "Poeem kolmikvärssides" (lk 39-69), rmt: "Laikmaa välu", 2021, lk 57

Draama

muuda

VANA

Tahad harjutada ehk sõrmi, savist miskit voolida? Sul olid kuldsed käed, sust oleks saanud vist kuulsaim pottsepp Leedumaal. Nüüd aga...

MINDAUGAS Nüüd aga olen Leedu kuningas. Sa anna mulle laud - koos Leedumaaga!

Vana toob laia laua, millele on savist voolitud Leedumaa kaart

Proosa

muuda
  • Et suurem hulk lapsi ju kõiksugu pahade kommete ja eluviisidega kooli tulevad, see tuleb sest õnnetust väär-usust, et emad arvavad: kui lapsel mõistus tuleb, ta siis ka kui iseenesest sõnakuulelikuks ning hea- ja kurjatundjaks saab. Oma laste õnnetuseks nad ei tea, et mõistus mitte ühel seatud ajal kui tuulest lapse pähe ei asu, vaid et ta ju esimesest elutunnist saadik idanema ja kasvama hakkab ja selle alanud mõistusega kasvataja nõnda teha võib kui pottsepp saviga: on ta tark meister, siis saab sest hea riist, on ta aga solkija, siis ei või muidugi tema tööst head asja saada. (lk 15)
  • Carl Robert Jakobson, "Ema-armastusest", rmt: "Valitud teosed" II, 1959


  • Pääsuke oli kogu ümbruskonnas tuntud kui hea pottsepp. Iga savist majake, mis ta tegi, pidas vastu mitu põlve.
    • Aleks Kaskneem, "Miks on pääsukesel kõht valge ja saba kaheharuline", rmt: "Miks ja kuidas", 1956, lk 17


  • Isa rääkis ahjutegijatest, kuidas ahjutegija võib ahju ära rikkuda, ja kiitis, et kõige parem pottsepp on Juku. Juku ütles:
"Mina lähen hommikul ahju, kui ahi katki on. Enne välja ei tule, kui ahi terve. Sedaviisi peab tegema!" (lk 19)
  • Viivi Luik, "Vaatame, mis Leopold veel räägib", 1974


  • Sõna keraamika pärineb Vana-Kreekast: kera - maavaha, keramos - aavi, keramion - savinõu, kerameus - pottsepp. (lk 15)
  • pottsepis - pottsepatooted (nimetatakse ka jämedaks või talurahvakeraamikaks) - kergesti sulavast ja enamjaolt ehedast savist valmistatud poorsed tooted, mis on põletatud t° 850°-1000° ning võivad olla kaetud angoobide ja lihtsa koostisega toorglasuuridega (näiteks plii- ja saviglasuurid); siia alla kuulub ka primitiivkeraamika (lk 16)
  • Segades tulekindlat savi sulavamate mineraalidega avastas Böttger 1707. aastal pooljuhuslikult punakat värvi savisegu (vt. Saksa kivinõu), millest hakati valmistama tarbenõusid, eeskätt teekanne. 1709. aastal asendas ta punaka savi valgega ning leiutas portselani. Legendi järgi olevat Böttger ise suhtunud portselani avastamisse ükskõikselt, kuna tema unistuseks oli siiski kulla saamine. Nii seisis tema töökoja uksel kiri: "Meie looja Jumal, kelle teed on äraarvamatud, muutis kullategija pottsepaks." 1710. aastal rajati Meissenisse Euroopa esimene kõvaportselani manufaktuur. Et portselani valmistamise saladus ei lekiks väljapoole Saksimaad, tuli Böttgeril kuningas August II Tugeva korraldusel veeta ülejäänud eluaastad sealsamas Albrechtsburgi kindluses. (lk 56)
  • Vanim teadaolev pottsepatöökoda koos põletusahjuga leiti 1998. aastal arheoloogilise kaevamise käigus Viljandist. Savinõusid oli seal valmistatud 13. sajandi keskpaiku. Viljandi pottsepatöökoja nõude täpseid vasteid on Eestis kõige rohkem leitud Tartust ning need on kujunduselt väga sarnased tolleaegsete Pihkva savinõudega. Sellest johtuvalt võib kinnitada, et ilmselt tegutsesid mõlemas linnas Pihkvamaalt pärit pottsepad.
Sel ajajärgul kasvas keraamika sissevedu läänemaadest, selle kvaliteet oli kõrgem kui kohapeal tehtul. Eriti hinnatuks kujunes Saksamaalt pärit kivinõukeraamika. Peale 14. sajandit hakkas keraamika osatähtsus talurahva majapidamises vähenema, savinõud asendusid metall- ja puunõudega. Importkeraamika tõrjus kohalike pottseppade toodangu tagaplaanile ka linnades: on teada, et keskaegses Tallinnas ei jätkunud alalist tööd viielegi pottsepale ning pottseppade tsunft rajati alles 17. sajandil. (lk 116)
  • On teada, et keskaegse Hiina keraamika õitsengu üheks eelduseks oli savi oskuslik aastatepikkune laagerdamine. Tuntud on ütlus, et Hiina pottsepp pani savi laagerduma oma lastelaste tarbeks, kasutades ise oma vanaisa poolt tema jaoks ettevalmistatud savi. (lk 161)
  • keraamika - (kr. keramos 'savi') 19. sajandil kasutuselevõetud üldtermin, mis tähistab nii põletatud savitooteid kui ka portselani. Liigitus: terrakota, pottsepis (pottsepatooted), majoolika, fajanss, klinker, kivinõu, kuumuskindel keedunõu, portselan, šamott-tooted.


  • Uneuurija, kellel on aastatepikkune unevaegus, vahel ta ikka itsitas mõttes selle üle, olen Hele, pottsepp, kelle ahi ei tõmba, rätsep, kellel on pükstes auk, ja ta lubas endale, et sünnib peatselt ümber ja hakkab õigesti elama. Kohe, kui võimalus avaneb, saab temast teine inimene! (lk 42)