Ravimtaim

Proosa

• Kas oma tohterdusoskuse tõttu või sellest hoolimata, aga Ursus tegi haigeid terveks. Ta ravis lõhnarohtudega. Ta tundis hästi ravimtaimi ja oskas kasutada seda suurt tervendavat toimet, mida sisaldavad paljud põlatud taimed: sarapuu, valge paakspuu, koer-õispuu, must lodjapuu, linnukapsas, türnpuu. Tiisikust arstis ta huulheinaga; tarbe korral kasutas ta piimalille lehti, mis alt juure poolt korjatuna mõjuvad lahtistavalt, aga ladvast korjatuna oksele ajavalt; kurguhaigusi ravis ta "juudikõrvaks" nimetatud pahkadega; ta teadis, millise pillirooga võib terveks arstida härja ja missuguse piparmündiga hobuse; ta tundis nõiajuure kõiki häid omadusi — teatavasti on nõiajuur hermafrodiitne taim. Tal olid ravimid igaks mõeldavaks juhuks. Põletushaavu ravis ta salamandrinahaga, millest Nerol olnud tehtud salvrätt, nagu kõneleb Plinius. Ursus kasutas retorti ja kolbi; ta koostas ise tarvilikud segud ja müütas neid imerohtudena. Kõneldi, et ta olevat mõnda aega hullumajas olnud; talle olevat tehtud seda au pidada teda vaimuhaigeks, ent kui oli taibatud, et tegemist on ainult poeediga, lastud ta kohe vabaks. Arvatavasti ei vasta see lugu tõele; eks ole ju igaüks meist langenud selletaoliste väljamõeldiste ohvriks.
  • Victor Hugo, "Mees, kes naerab", tlk Immanuel Pau, 1983, lk 9-10

• Pööningust sai meeldiv mängupaik. Suured ümmargused värvilised kõrvitsad moodustasid ilusaid laudu ja toole. Pea kohal kõikusid punased piprad ja sibulad. Laest rippusid alla ka paberisse pakitud suitsusingid ja suitsutatud hirveliha. Kuivatatud ravimtaimede kimbud, vürtsitaimed toitude maitsestamiseks ja mõrudad taimed ravimiseks - täitsid pööningu vürtsika ja tolmuse lõhnaga.
  • Laura Ingalls Wilder, "Väike maja Suures Metsas", tlk Tiu Viljamaa, 1994, lk 14

• "Trummi vaatamiseks ei ole mingit takistust," rõõmustas meremees. "Hüppa paati ja muudkui lähme."

"Olgu," ütles Kunksmoor. "Aga ma võtan oma jalarohud juba kohe kaasa."

Meremees jäi randa ootama ja Kunksmoor tõttas koju rohtude järele. Kui ta tagasi jõudis, ehmatas meremees ennast kangeks. Kunksmoori jalarohud olid nagu tohutu heinakuhi, moori ennast polnud kuhja alt nähagi.

"Kui me peame selle kõik kaasa võtma," ütles meremees, "siis me minu kummipaati ei mahu."

"Muidugi peame me kõik kaasa võtma," ütles Kunksmoor. "Ma ei tea ju ometi veel, missugust rohtu mul vaja läheb!"

Ta pani arstirohukuhja paati ja ronis ise kuhja otsa istuma. Paadike vajus servani vette. Kui meremees ka paati tahtis tulla, hakkas vesi üle paadi servade sisse nõrguma.

"Kas sa ei näe, et paat on juba täis?" pahandas Kunksmoor. "Mu rohud saavad ju niiviisi märjaks ja lähevad tuliseks!"

Polnud midagi parata, meremees pidi tulema ujudes paadi järel.

"Vähemalt saab Trumm terveks," mõtles ta kurvalt, ise külma vee sees kroolides.

• Aino Pervik, "Kunksmoor", Tammerraamat, 2011, lk 22-23

• William tänas ja ütles, et ta oli kohe saabudes märganud imeilusat aeda, kus ei kasva ilmselt mitte ainult söögi-, vaid ka ravimtaimi — niipalju kui lume alt paistis.

"Kevadel või suvel, kui iga taim on ehitud isemoodi õitega, kiidab see aed Loojat palju uhkemini," vastas Severinus nagu vabandava moega. "Aga ka praegu tunneb teadja silm nende kuivade kõrte järgi ära, mis taimed siin kasvavad, ning veendub, et see aed on rikkam kui ükskõik milline herbaarium ja värvirikkam kui kõige kaunimad miniatuurid. Pealegi on kasulikke taimi, mis kasvavad ka talvel, mõned ma istutan aga pottidesse ja hoian neid laboratooriumis. Jänesekapsa juurtega näiteks saab ravida katarre, salvei juurte keedusest saab teha plaastreid nahahaiguste puhul, suur takjas ravib ekseemi, ussitatra hakitud ja peeneks hõõrutud risoomid on kasulikud kõhulahtisuse ja naistehaiguste korral, pipar soodustab seedimist, paiseleht aitab köha korral; meil leidub ka emajuurt seedetegevuse elavdamiseks, lagritsat ja kadakaid, millest me teeme kadakatõmmist; leedripuu koore keedus on hea maksarohi, seebilille juuri tuleb hõõruda külmas vees, see aitab põletike vastu; me kasvatame ka palderjani, mille omadused on teile ilmselt tuttavad."

• Umberto Eco, "Roosi nimi", tlk Merike Pau, 1997, lk 71-72

• Mäletan, et käisin emaga metsa all taimi korjamas; Miili kuivatas alati parte küljes mitmeid rohtusid. Meile Idaga meeldis mammat aidata, noppisime lõhmuseid, kummelit, kibuvitsa, nõgeseid, võililli, kobrulehti, pohlavarsi, leesikalehti ja põldmurakavarsi, arukasepungi ja nõmm-liivateed, piparmünti ja salveid, paiselehti ja metsvaarikat. Taimi oli meil igasuguste haiguste jaoks sisse võtta ja peale määrida. Miili-mamma oskas veel ka piirituse baasil jooke tempida, talvisel ajal nad vahel trimpasid neid Aleksandriga kolde ees ning andsid joogile hinnanguid - mida tasus omavahel kokku segada ja mida mitte. Mõne joogi juures krimpsutasid papa ja mamma nägu, ju see õige mekiga polnud.
  • Sirly Hiiemäe, "Jalgadega ajamullas", 2019, lk 25