Apteek

Anna Marie Wirth (1846–1922), "Apteegis", s.d.

Proosa

• Eesti talupojad ei piirdunud viinaga, nad tarvitasid ka palju tapvamat jooki — eetrit. Maakonnalinna apteegist sai retseptita kõike: eetrit, kokaiini, morfiumi. Mõisad ostsid ravimeid hulgi, meie suures arstimikapis oli piisavalt mürki, et terve mõis teise ilma saata. Oli trööstituid päevi, mil seisin riiuli ees, kus seisid morfium ja süstal, ning ma pidin kogu tahtejõu kokku võtma, et mitte nii ohtlikul viisil elule kergendust otsida.
  • Hermynia Zur Mühlen, "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981, lk 113

• Üldiselt ei ole need enamasti algajad, kes apteegis vigu teevad. Algajad on kartlikud ja küsivad alati nõu. Kõige raskemaid eksitusest tekkinud mürgistusi põhjustavad usaldusväärsed pikaaegse kogemusega apteekrid. Neil on oma töö nii hästi käpas, et teevad seda täiesti mehaaniliselt, ilma et peaksid sellele mõtlema, ja siis ükskord jõuab kätte hetk, mil — võibolla süvenenud mõnda isiklikku muresse — äkki vääratavad.
  • Agatha Christie, "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996, lk 278-279

• ... ja-jaa: ümber kaarjalt kolmnurksete võlvipindade on maalitud naljakaist, just nagu pärgamendise raamatu vahel lamedaks kuivatatud lilledest raamid. Ja maalitud võlvide all on apteegiriiulid hämarusest esile astunud, nagu oleks nende eest hallid eesriided kõrvale lükatud. Ja päike on kõik oma eilsed mänguasjad riiuleil uuesti üles leidnud ning mängib nüüd nendega, nii et küll saab. Oh, niisugust kannidekogu nagu siin ei leia ta ju tõesti ühestki teisest kohast ei siinlinnas ega mitme maa ja mere taga ümberkaudu. Sest riiulitel on kümnete kaupa, ei, sadade kaupa reas anumad ja astjad, purgid ja potid, pudelid ja potlid, nusarad ja napad! Ja missugused! Ühed on raskest rohelisest ja teised kergemast kollasest klaasist. Kolmandad ja neljandad ja viiendad on põletatud savist, helevalget või ploomipruuni või siravsinist vaapa. Ja seal sees on muidugi viitteistkümmet eri sorti vett ja kolmekümmet keedist ja seitsetkümmet salvi ja nõnda edasi. Ja letilaegastes (seda on juba lõhnastki hulga maa taha tunda) on imeväärt Indiamaa teelehepuru ja haruldasest haruldasemat Araabiamaa kohvi ja pipart ja loorberilehti ja kaneeli ja kuivatatud konnakoibi ja rubiine ja peeneks uhmerdatud prussakaid ka. (lk 5-8)
• Aga apteegis läheb mitridaatsiumitegu sedamaid lahti mis lahti. Noh, oleks liialdus öelda, et meister Johann käsib sel puhul aknaluugid kinni ja küünlad põlema panna. Ei, seda ta siiski ei käsi. Seda ta käsiks võib-olla siis, kui imerohi tuleks teha haigele, kes rohuvalmistamise juures ise kohal on. Siis küll. Siis laseks ta võib-olla ka suitsupanni tossama panna, et magusa lõhnaga pilved apteegi võlvide alla tupruma tõuseksid, ja võib-olla laseks ta küünalde ümber lihvitud klaasläätsi kõlkuma riputada, - et küünlavalgus suitsupilvedes eriliselt viraks ja veikleks ja lainetaks ja rohu tellija vaimu tema silma läbi rohu mõjule altiks teeks. Aga omavahel olles meister niisuguseid tempusid ei tee. Omavahel ei võta meister seda tööd isegi mitte apteegis eneses ette. Sest maalitud laevõlvid ja kallis seinatahveldis ja klaaslaekad ja kuivatatud krokodill, kes, jalad harali ja lõuad lahti, laes ripub, on kõik hoopis enam võõrastele kui meistrile ja Mardile tarvilikud. Nõnda et mitridaatsiumi tegemise võtavad nad nagu enamiku muidki igapäevaseid töid apteegi tagaruumis, töötoas ehk laboratooriumis käsile. (lk 29)
  • Jaan Kross, "Mardileib", 1973

• Alguses läks sellise tempoga käima, et meil läks keeruliseks. Need digitaalsed nõusolekuvormid, mida allkirjastati, ummistasid meie servereid, aga pärast suve jooksul see tempo natukene langes. Kõige suuremad entusiastid olid juba tulnud. Siis pidime olema natuke leidlikud ja pingutama, kuidas jõuda kõigi inimesteni. Meile tulid appi apteegid. See võimalus, et sai apteegis ka vereproovi anda, aitas meid kõvasti. Nüüd aasta lõpus tempo tõusis, nii et labor juba kurdab: "Palun mitte nii kiiresti".
  • Lili Milani intervjuus: Aet Süvari, "Lili Milani ebateaduse levikust: inimesed usuvad seda, millesse neile uskuda meeldib" ERR, 28.12.2018

Luule

Öö. Latern. Apteek. Tänav tühi.
Helk müüril mõttetu ja tuhm.
Kui tahad — edasi veel rühi:
siit ringist ei vii ükski uhm.

Kui sured — algad vanal plaanil
ja korduvad kõik tuntud lood:
öö, jäine virvendus kanaalil,
umbtänav, latern, rohupood.

• Heiti Talvik, Aleksander Blokk, "Surmatantsud" 2