Vana-Rooma

(Ümber suunatud leheküljelt Rooma impeerium)

Vana-Rooma ehk Antiik-Rooma ehk Rooma impeerium on antiikaegne riik, mis tinglikult võttes eksisteeris 768 eKr kuni 416 pKr. Rooma riigi kaugeimad piirid ulatusid Suurbritanniast Mesopotaamiani ja tänapäeva Austriast Saharani. Rooma riigikeelena levis üle kõigi nende alade ladina keel, mis jäi käibele usu- ja teaduskeelena veel kauaks pärast riigi lagunemist. Vanarooma kultuur koos vanakreeka kultuuriga, millest roomlased paljugi üle võtsid, pani aluse hilisemale Euroopa kultuurile. Rooma linnriigi asutamisaasta on müütiline, Rooma vabariigi üleminek Rooma keisririigiks on seevastu ajalooliselt selgepiirilisem, kuid ka Lääne-Rooma keisririigi täpne lõpp on taas vaieldav, pealegi püsis Ida-Rooma keisririik ehk Bütsants veel 1453. aastani. Vana-Roomaga järjepidevusele pretendeerisid nii Saksa Rahva Püha Rooma Riik kui ka Venemaa kui "Kolmas Rooma". Teatud mõttes on Rooma riigi ideeline järeltulija isegi tänapäeval suuremat osa Euroopast hõlmav Euroopa Liit.

  • Ja mul oli raske kujutella, et ma praegu kõndisin paigal, kus kord oli kogu maailma valitsetud, kus Cicero oli kõnelnud ja Julius Caesar äraandjate noahoopidest surnud. Nüüd oli isegi Kapitoolium talle selja pööranud ja vaatas üle jõe, kus kerkis Püha Peetruse kiriku kuppel. Rist, mille vastu isegi filosoof-keiser Marcus Aurelius oli võidelnud, unustades meelega kõik oma kõrged ideed, oli lõpuks siiski võitnud. (13. mai)
  • Globaliseerumine tähendab ikka ühe kultuuri või kultuurkonna võitu teiste üle ja nende hävitamist ja kõrvaletõrjumist. Pilt on sarnane sellele, mis kunagi sündis Rooma impeeriumis. Vallutatud aladel kadusid keeled, religioonid ja kultuurid, kunst ja arhitektuur on tüütult ühenäoline igal pool Kölnist Kartaagoni ja Palmyrast Heraklese sammasteni. Rooma võttis üle Kreeka kultuuri ja arhitektuuri ning paljundas, kloonis seda lõpmatult, toomata juurde kuigipalju uut. Kui paneme võrdusmärgid Rooma = USA ja Kreeka ja muud impeeriumi idaalad = Euroopa, saame päris head paralleelid mineviku ja tänapäeva vahel.
    • Jaan Kaplinski, essee "Olla eurooplased, saada indiaanlasteks" Eesti Ekspress, neljapäev, 3. august 2000. a. Areen, lk B5
  • MARIA: Muidugi, muidugi! Ainult et "kuidas me ka ei tahaks, oleme me mõnikord siiski sunnitud inimkonna helge tuleviku nimel ohvreid tooma..." Ja ikka nii edasi. Kes nii on kuulutanud? Kui väepealikud Rooma senatis kõnet pidasid, kui paavst jesuiite teele saatis, kui Abrahamid paluvad riigilt abi oma nülgimistööde laiendamiseks ... Eesmärk pühendab abinõu, on see teiste sõnadega. Kui palju õnne kaitsjaid! Kes meid küll nende eest kaitseks?!

KirjandusRedigeeri