Võrgutamine

Proosa

• Hoolimata mehe näo surmakahvatusest, mis ei omandanud eales - ei tagasihoidliku punastamise ega tugeva kirelõõma tõttu - teistsugust jumet, püüdsid paljud mehe kurikuulsusest sissevõetud naishinged mehele silma jääda ja kutsuda meelituste abil esile kas või väikseimaidki märke millestki kiindumuselaadsest. Leedi Mercer, kes oli abiellumisest saadik irvitanud kõigi salongides nähtud imeloomade üle, heitis end talle jalge ette ja muutus peaaegu šarlataniks, et mehe tähelepanu tõmmata, kuid kõik oli asjata. Neil hetkil, kui ta seisis võõra ees, ja kuigi mehe pilk püsis ilmselgelt tema näol, tundus, et too vaatab tühjusesse, ning isegi selle uhke daami seni vankumatu enesekindlus oli haihtunud ja ta tõmbus lahinguväljalt tagasi.
• Tema eestkostjad käisid talle peale, et ta otsekohe oma sõbra maha jätaks ja kinnitasid, et tolle olemus on üdini kohutav ja paheline, sest mehe võrgutamisoskused olid vastupandamatud ja tema liiderlike elukommete tõttu sellevõrra ühiskonnale ohtlikumad. Nad olid teada saanud, et mehe põlgus abielurikkujate vastu ei tulenenud mitte vihkamisest naise isikuomaduste suhtes, vaid et mees oli enda naudingu suurendamiseks nõudnud, et ta ohver, tema kaassüüdlane, peaks heitma end rüvetamata vooruslikkuse mäetipult kõige sügavamasse alandusse ja rõvedusse. Lühidalt, kõik need naised, kellega ta oli arvatavasti just nende vooruslikkuse tõttu tutvust soetanud, olid peale tema lahkumist maskid kõrvale heitnud ega kõhelnud paljastamast avalikkusele kõiki oma ebardlikke pahesid.
• Itaalias on harv juhus, et vallalise naisega kohtutakse seltskondlikel üritustel, seetõttu pidi võrgutaja oma plaane varjatult ellu viima, aga et Aubrey pilk püsis kõigist tema keerdkäikudest hoolimata tal kindlalt kannul, siis sai noormees varsti teada, et kokku oli lepitud salajane kohtumine, mis pidi tõenäoliselt lõppema selle süütu, ehkki mõtlematu tüdruku langemisega sügavasse mülkasse. Hetkegi kaotamata läks ta lord Ruthveni peatuspaika ja küsis mehelt otsekoheselt, millised on tolle kavatsused noore daami suhtes, andes lordile ühtlasi teada, et ta on kursis nende samal õhtul toimuva kohtumisega. Lord Ruthven vastas, et tema kavatsused on samasugused, nagu tema arvates on sellistel kohtumistel kõigil meesterahvastel ja kui Aubrey käis peale ja nõudis vastust küsimusele, kas lord tüdrukuga ka abielluda plaanib, siis mees ainult naeris.
• Lord Ruthven oli astunud peale salongiõhtut nende poolt läbi, kuid teda polnud vastu võetud. Kui ta kuulis Aubrey halvast tervisest, taipas ta kohe, et selle põhjuseks oli tema, ent kui ta sai teada, et noormeest peetakse hullumeelseks, suutis ta vaevu varjata heameelt ja rõõmujoovastust nende eest, kes talle juhtunust teatasid. Ta kiirustas oma endise kaaslase mõisamajja ja saavutas püsivate tähelepanuavalduste ja teeseldud huviga venna tervise vastu preili Aubrey sümpaatia. Kes suutnuks tema võrgutuste vastu ükskõikseks jääda? Tema jutt oli mesine ja libekeelne. Ta võis näidata end inimesena, kes ei tunne huvi ega kiindumust ühegi teise inimese vastu sellel planeedil, peale temakese. Ta võis rääkida, kuidas tema eksistentsile on tekkinud mõte - nüüd, kus ta on preilit tundma õppinud - isegi kui see seisneks ainult selles, et ta võib kuulata tolle mahedat häält. Lühidalt, ta oskas nii vilunult kasutada oma kaheharulist maokeelt, või oli see siis saatuse tahtmine, et tüdruk armus temasse. Lõpuks sai ta enda valdusesse ühe oma suguvõsa tiitli ja maad, mis võimaldasid tal leida hea ettekäände abielu kiireks sõlmimiseks (hoolimata tüdruku venna viletsast olukorrast) ja pulmad pidid toimuma vahetult enne seda, kui mees kontinendile pärandusasju ajama sõitis.
  • John William Polidori, "Vampiir", tlk Silver Sära, Algernon, detsember 2006

• Võrgutaja püüab naist kahe õngega, kui ta kingib talle paari kõrvarõngaid.
  • Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974, lk 40

• Milles seisnes Salomé veetlus? Ta on tegelaskuju, kelles on liitunud saatuslik naine ja naiskunstnik. Ta teeb oma kunsti väga hästi, piisavalt hästi, et võrgutada enamikku vaatajaist, kuid laseb tasu lootes seda kunsti rüvetada kõigepealt Herodesel, kes lubab talle tantsu eest vastutasuks kõike, mida ta soovib, ja seejärel, mõnedes versioonides, omaenda erootilisel kirel Ristija Johannese vastu: kui ta meest tervenisti endale ei saa, võtab ta vähemasti peagi. [---]

Kui ma 1960. aastal aitasin toimetada üht kolledži kirjandusajakirja, rääkis märkimisväärne hulk noorte naiste saadetud luuletusi huvitaval kombel just nimelt Salomést. Neid luuletusi näis ajendavat hirm, et naise seotus kunstiga saab saatuslikuks igale mehele, kes õnnetul kombel tema seksuaalsele teele satub, ning et ühel hommikul ärgates avastab ta kandikult mehe pea. Mulle näib, et selles on midagi ähmaselt freudistlikku: kui naised, kes on liiga aktiivsed või liiga targad, langetavad loori, hakkavad meeste kehaosad otsast kukkuma.

• Margaret Atwood, "Tehingud surnutega. Kirjanik kirjutamisest", tlk Maarja Pärtna, Loomingu Raamatukogu 37–40/2020

Kirjandus

• Søren Kierkegaard, "Võrgutaja päevaraamat", tlk Jaan Pärnamäe, 2007