Entsüklopeedia

Entsüklopeedia on universaalne või erialane teatmeteos, mis koosneb alfabeetiliselt või temaatiliselt süstematiseeritud märksõnaartiklitest, kus märksõnadega tähistatud mõistete kohta on antud põhiandmed ja võimaluse korral ka teema pikem iseloomustus, mis enamasti põhineb teaduslikel või teaduselähedastel (ratsionaalsetel, faktipõhistel, kontrollitud, viidatud ning võimalikult selges keeles vormistatud) teadmistel. Entsüklopeediates on artiklid liigendatud ja tekstid koostatud mõistete põhjal, mis eristab neid sõnaraamatutest, kus kirjeldatakse pigem sõnu kui mõisteid ning lähtutakse tavaliselt ühest või paarist keelest, ning teatmikest, mis sisaldavad peamiselt arvandmeid. Piir entsüklopeediate, leksikonide jt teatmeteoste vahel pole siiski jäik. Uusaegse Euroopa entsüklopeediatraditsiooni esimene suur ideoloog oli Denis Diderot, kellest saati on entsüklopeediate aluseks uskumus, et teaduselähedased teadmised teevad üksikisikule ja ühiskonnale valdavalt head ning annavad ka nõrgemas olukorras inimesele ühiskonnas hakkamasaamiseks paremad võimalused, mistõttu niisuguste teadmiste võimalikult lai levik on ka ise põhimõtteliselt hea ning seeläbi tagab entsüklopeedia suurema ühiskondliku võrdsuse ja õigluse.

Euroopa kaart 12. sajandi entsüklopeediast Liber Floridus
Encyclopædia Britannica 1. ja 2. väljaanne (esimene kolmes köites 1768–1771 ja teine kümnes köites 1777–1784)


entsüklopeedia on
nagu pudru ja kapsad
kus kohtuvad
nt Väisälä, Yrjö (b. Sept. 6, 1891, Kontio-
lahti, Russia—d. July 21, 1971, Rymättylä,
Fin.) Finnish meteorologist and astronomer
ja Vaiśālī, Pāli VĒSALĪ, city of ancient India,
north of Partna, northwestern Bihār state, on
the Gandak River. In antiquity Vaiśālī was the
igasugune puder ja kapsad
ma teile ütlen
ei ole veel aga entsüklopeedia

  • Kalju Kruusa "Raamatukogus", luulekogust "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008)

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel