Entsüklopeedia

Entsüklopeedia on universaalne või erialane teatmeteos, mis koosneb alfabeetiliselt või temaatiliselt süstematiseeritud märksõnaartiklitest, kus märksõnadega tähistatud mõistete kohta on antud põhiandmed ja võimaluse korral ka teema pikem iseloomustus, mis enamasti põhineb teaduslikel või teaduselähedastel (ratsionaalsetel, faktipõhistel, kontrollitud, viidatud ning võimalikult selges keeles vormistatud) teadmistel. Entsüklopeediates on artiklid liigendatud ja tekstid koostatud mõistete põhjal, mis eristab neid sõnaraamatutest, kus kirjeldatakse pigem sõnu kui mõisteid ning lähtutakse tavaliselt ühest või paarist keelest, ning teatmikest, mis sisaldavad peamiselt arvandmeid. Piir entsüklopeediate, leksikonide jt teatmeteoste vahel pole siiski jäik. Uusaegse Euroopa entsüklopeediatraditsiooni esimene suur ideoloog oli Denis Diderot, kellest saati on entsüklopeediate aluseks uskumus, et teaduselähedased teadmised teevad üksikisikule ja ühiskonnale valdavalt head ning annavad ka nõrgemas olukorras inimesele ühiskonnas hakkamasaamiseks paremad võimalused, mistõttu niisuguste teadmiste võimalikult lai levik on ka ise põhimõtteliselt hea ning seeläbi tagab entsüklopeedia suurema ühiskondliku võrdsuse ja õigluse.

  • Nüüd oleks veel sellest küsimusest kõneleda, kas Eesti rahvas küps on seda raamatut saama ja tahtma. Mõnelt poolt on üteldud, et Eesti rahvas seks küllalt küps ei olla. Mina ei ole ses arvamises. Ma arvan, et Eesti rahvas seks ammugi küps on. Kes veel oodata käseb, see takistab hariduse käiku. Kui nii kaua ootame, kuni muud rahvad kõik meist mööda on läinud, siis oleme igavesti maha jäänud ja võime udusse suikuda.
Euroopa kaart 12. sajandi entsüklopeediast Liber Floridus
Encyclopædia Britannica 1. ja 2. väljaanne (esimene kolmes köites 1768–1771 ja teine kümnes köites 1777–1784)
  • Kaksteist aastat tagasi oli mul siinsamas lehes teravapoolne mõttevahetus TEA kirjastuse juhiga. Kirjastus oli just alustanud ulatuslikku entsüklopeedia ettetellimise ja reklaami kampaaniat ning kavatses enam kui paarkümmend köidet mõne aastaga välja anda. Oli imeline aeg, mil raha ja rikkus paljunesid nagu kärbsed lehmakoogil, kõikvõimas turg täitis ühiskonna kultuurivajaduse laitmatult ning vaba konkurents pidi meid varustama korraga koguni kahe, mitte ühe entsüklopeediaga – ja seda nii paberil kui ka veebis. Usk oli kõva ja entsüklopeediate reklaaminägudena esinesid auväärseimad akadeemikud.
  • "Kirjastuste konkurents entsüklopeedia väljaandmisel ei anna meile kaht ja paremat (ja samas odavamat) entsüklopeediat, vaid kaks ebakvaliteetset, poolsugust või siis mitte ühtki, sest mõlemad tegijad langevad enne võidujooksu lõppu surnult maha," kirjutasin aastate eest ja paraku oli mul õigus. Turg osutus tõhusaks vaid tõrkumises ning sealt oleme praeguseks saanud kaks pankrotis entsüklopeediakirjastust ja mitte ühtki koguteost. Veebis hulbivad hooldamatuse tõttu peagi loomulikku surma surevad teadmiste riismed ning ainus eestikeelne entsüklopeediliste teadmiste allikas on vabatahtlike najal tasapisi kasvav Vikipeedia.
  • Kas eestikeelsel entsüklopeedial võiks olla eesti keele kestlikkuse kindlustamisel sõnastikega samaväärne roll? Kindlasti. Nagu Hermanni ajal, nii ka praegu tähendab entsüklopeedia puudumine vaid rahva hariduse käigu takistamist. Suure infovabaduse tingimustes ei jää rahvas muidugi teadmisteta, kuid eestikeelse teabe puudumisel hangitakse see lihtsalt võõrkeelsena.
  • Kõik, kes poliitilise püsimoe järgi muretsevad eesti keele positsiooni pärast lasteaias, ülikoolis ja tänavalgi, peaksid aru saama, et entsüklopeedia­rindel oleme samas olukorras nagu kaitsevägi jaanuaris 1919 Valkla-Kehra liinil: taganeda ei ole enam kuskile, aga on ka võimalus võita. Sel nädalal sai rahvusatlase ilmumisega lahenduse aastakümneid Eestit rõhunud kaardivaesuse küsimus, aga võtab veel aastaid, kuni kaartideta kasvanud ja piisava kaardihariduseta põlvkonnad endas kaardiarmastuse üles leiavad. Sama kehtib eestikeelse entsüklopeedia kohta, sest terve inimpõlve on eestlased saanud omakeelse entsüklopeedilise teabe otsimisest ja leidmisest võõrduda. Ei ühtki halba sõna Vikipeedia kohta, kuid vabatahtlike panus ei saa iial asendada riiklikult korraldatud ja kindlustatud püsitegevust.
  • ELNETi põhikirjaline ülesanne on "algatada ja koordineerida ühisprojekte infosüsteemide ja -teenuste arendamiseks" ja veebientsüklopeedia on kahtlemata korraga nii infosüsteem kui ka infoteenus.
ELNETi kasuks räägib ka asjaolu, et eraõigusliku isikuna ei ole ta "riik". Igal juhul peaks entsüklopeedia tegemisel arvestama ka vikipedistide MTÜga, kus ollakse riigilt otse raha vastuvõtmise suhtes tõrksad, eraõiguslike MTÜde omavaheline koostöö võiks aga sujuda ladusalt ja ei oleks hirmu, et riigivõimu rahapanusega võiks kaasneda mingigi mõju sisuotsustele.
Et mitte veel aasta otsa niisama passida ja vaimupimedust toota, võiks küsida entsüklopeediatöö käivitamiseks stardiraha kas või valitsuse reservist või paluda parlamendil loovutada üks tühine miljon oma nn katuserahast, sest kindel on ju, et eestikeelsest entsüklopeediast saavad kasu absoluutselt kõik lugeda mõistvad kodanikud. Teine, tegevusetuse tee on nagu Hermanni ajalgi, udusse suikumine, mille vastu ei aitaks ka see, kui kõik välisõppejõud ülikoolides puhast eesti keelt kõneleda mõistavad.


entsüklopeedia on
nagu pudru ja kapsad
kus kohtuvad
nt Väisälä, Yrjö (b. Sept. 6, 1891, Kontio-
lahti, Russia—d. July 21, 1971, Rymättylä,
Fin.) Finnish meteorologist and astronomer
ja Vaiśālī, Pāli VĒSALĪ, city of ancient India,
north of Partna, northwestern Bihār state, on
the Gandak River. In antiquity Vaiśālī was the
igasugune puder ja kapsad
ma teile ütlen
ei ole veel aga entsüklopeedia

  • Kalju Kruusa "Raamatukogus", luulekogust "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008)

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel