Kadri Ukrainski
eesti majandusteadlane
Kadri Ukrainski (sündinud 10. oktoobril 1974) on eesti majandusteadlane, Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor.
Kirjutised ja sõnavõtud
muuda- Nimelt ilmnevad teadmiste tootmisel sellised eripärad, mis viivad eraturu tingimustes teaduse liiga madala pakkumiseni. Põhjuseks on asjaolu, et teaduse "tootmine" on kallis, riskantne ja ebakindel tegevus ning nende tootjatel ei ole võimalik omandada teadmiste loomisest tekkivaid kasusid. Lisaks on teadmistel positiivse välismõju omadused, mis tähendab, et sotsiaalne kasu teadusest on erakasuga võrreldes suurem. Seetõttu on majandusteadlaste arvates õigustatud ka riigipoolne teaduse finantseerimine.
- Projektipõhise finantseerimise osatähtsus kogu finantseerimisest nii riigi kui ka teadusasutuse ja selle allüksuse seisukohast lähtuvalt on erakordselt kõrge (96%). See on väga erinev, kui võrrelda teiste riikide näidetega - Iirimaa 67%, Sakssmaa 36%, Holland 31%. Põhimõtteliselt on Eesti teaduse "mitte-projektipõhine" - küll siiski aga "konkurentsipõhine" - meede vaid teaduse baasfinantseerimine.
- Kui teadusasutused on olnud ka varem valdavalt projektipõhised, siis nüüd leidub seesuguseid instituute üha rohkem ka Tartu ülikooli sees. Kuna suur osa teadusrahast jagatakse tõukefondide kaudu, siis nende kasutamise vahehindamine leidis, et kõrge projektipõhiste meetmete osakaal on tingitud asjaolust, et enamikku neist on finantseeritud avatud taotlusvoorude kaudu ja see on olnud meie poliitikakujundajate otsus.
- Reputatsioon on teaduses muutunud keskseks varaks või väärtuseks ning projektide hankimise edukus on üks teguritest, mis määrab teadlase "väärtuse" teadussüsteemis.
- Laiapõhjalise kõrge kvaliteediga taotluste pakkumise kindlustab üks väga oluline mikroökonoomikast tulenev eeltingimus, mis nõuab, et eduka konkurentsimehhanismi toimimiseks peab olema turul piisav hulk konkurente.
- Kõrge projektipõhise rahastamise osakaal üksi ei taga veel teaduse rahastamise efektiivset jaotust. Teaduse tegijate otsused taotlemise/mittetaotlemise kohta tehakse oodatava finantseerimise taseme alusel ja seetõttu on rahastamise stabiilsus oluline, et soodustada teadusasutuste investeeringuid teaduse tegemise võimekusse. Juhul, kui teaduseelarved on pingelised, muutub projektipõhine finantseerimine järjest vähem edukaks ja ebastabiilseks, mis tähendab, et kõrgema riskiga projekte ei viida ellu ning variatiivsus ja innovatiivsus kahanevad terves süsteemis.
- Institutsionaalne finantseerimine tähendab lisaks odavusele ka seda, et rahastatavad asutused saavad võtta pikemaajalisi kohustusi ja planeerida strateegilist arengut. Samuti võimaldab see tagada vajalikku variatiivsust teaduses, mis võib väikeriigi jaoks olla pikas perspektiivis eriti oluline.
- Seesugune stiimulitele toetuv rahastussüsteem on väga kulukas. Näiteks Eestis on HTM hinnanud 10-20% struktuurivahendite projektide summast nn delegeerimise kuludeks. Võib spekuleerida, et suhteliselt sarnases proportsioonis kulusid langeb lisaks veel ka ülikooli/teadusgrupi kanda (taotlemine ja aruandlus). Tulenevalt teaduse kulude kasvust ja avaliku sektori rahastuse stabiilsusest võib prognoosida, et teadussüsteem pöörab end paratamatult rohkem otsesemalt teadustulemuste kasutaja poole ning domineerima hakkab rohkem "lepinguline delegeerimine", mis tähendab samuti omandiõiguse andmist rohkem institutsioonidele võrreldes üksikteadlasega.
- Kadri Ukrainski, "Konkurents, stiimulid ja ratsionaalsus teaduse rahastamises", ERR, 19.10.2016 (Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professori inauguratsiooniloeng)
Intervjuud
muuda- See on ette teada, et maksud põhjustavad majanduses moonutusi. Peame maksustama nii palju, kui on hädavajalik riigi kulude katmiseks.
- Laias laastus oleksin ma lahendanud maksuküsimused sarnaselt, nagu loodav valitsus, aga ma oleks ka neid präänikuid koalitsioonilepingus välja toonud. Siis ei oleks võibolla kriitika olnud nii suur.
- Me ei saa öelda, et vahetame ettevõtted välja ja teeme ainult iduettevõtetega majanduse uueks. Olemasolevad ettevõtted peavad ka ennast arendama ja sageli ongi väikeettevõtetel see teadmiste taga kinni.
- Kadri Ukrainski, intervjuu: Reimo Sildvee, "Majandusteadlane: maksumuudatused olid oodatavad ja asjakohased", ERR/ETV "Terevisioon", 14.04.2023
- Me ei juhi ökosüsteeme ja kliimamuutusi. Nendes leiavad aset muutused kui tagajärg, aga kliimamuutus ja ökosüsteemide muutus mõjutab omakorda paljusid sektoreid nagu põllumajandust ja turismi.
- [Innovatsiooni investeerimisest:] Kui majandustegevus läheb keerukamaks, on selge, et peame panustama sinna rohkem teadmisi ja oskusi ning investeerima nende arendamisse. Selles mõttes on see loogiline jätk, aga võib-olla ei ole see nii iseenesest mõistetav. Kui vaadata tänapäeva praktikat, räägime mitmetes riikides vajadusest tõestada, miks meil neid investeeringuid ikka teha tuleb.
- Teisalt on meil ka väga palju teisi turutõrkeid, millega peavad valitsused tegelema. Konkurents on tihe. Erasektoril on aga raske näha investeeringutes suurt kasu. Kui teadmine on väljas, saavad seda ju kõik kasutada.
- Kui Eestis investeering innovatsiooni kohe kasu ei too, on seda väga raske poliitiliselt õigustada.
- Inimkapitali arendamise ja T&A näol on tegu pikaajaliste investeeringutega. Sellesse kriisi ajal panustamise kasulik mõju võib avalduda alles järgmise majandustsükli tipus. Pigem on need baaskomponent, millega tagada pikaajaline kasv ja majanduse konkurentsivõime.
- Kadri Ukrainski, intervjuu: Jaan-Juhan Oidermaa, "Majanduspreemia võitjad näitasid, kuidas jätkusuutlikult majandust kasvatada", ERR, 08.10.2018
- Põhimõtteliselt püüavad kõik valitsused "venitada" teadmuskolmnurka suuremaks ehk laiendada kõiki tegevusi teadmusühiskonna eesmärgi saavutamiseks.
- Mulle tundub, et ka rakendusuuringuid teeme me finantseerimise hankimiseks, et nendelt püüda publitseerida.
- [Vajadusest aktsepteerida publikatsiooni asendamist ka ettevõtte või omavalitsuse konsulteerimisega:] Kui teadlane suudab rahvusvaheliselt publitseerida korralikes kohtades, siis on tema n-ö kvaliteet kontrollitud ja ta ei pea maksimeerima publikatsioonide ja tsiteeringute arvu. Praegu see nii ei ole ja paljud teadlased ei oskagi öelda, mis tegevustega nemad saaksid innovatsiooni panustada, ilma et nad ei oleks selle tulemusena vähemkvaliteetsed teadlased.
- Kui teadlane peab iseennast rahastama, siis kulub suur osa tema ajast rahastuse taotlemisele, aga [tenuuri] eesmärgiks on tuua mõned inimesed sellest tsüklist välja pigem teadust ja õpet, aga samuti koostööd ehitama.
- Minu arvates see on ainus võimalus ülikoolil uusi või ka nõrgaks jäänud teadusvaldkondi uuesti jalule aidata. Samas on piiranguks ülikooli või ka teaduskonna ressursid selliseid tenuure rahastada ja ka olemasolevad rutiinid asutuse sees, mistõttu ei pruugi see tenuur alati tulemusi anda.
- [Teadlaste pensioni taseme säilitamisest:] Küsimus on väga lihtne: kas me oleme nõus praegust kõrgharidus- või teadusraha investeerima pensionifondidesse? Ma olen selles osas skeptiline.
- Kadri Ukrainski, intervjuu: Marju Himma, "Süntees: kuhu takerdub innovatsioon Eesti teaduses ja ettevõtluses", ERR, 03.11.2016
- On selgunud, et oleme Eestis olnud nn katselabor, kus ajame teadusrahastuse projektipõhisuse äärmusse ja vaatame, mis saab. Teiste riikide teadlased ja poliitikakujundajad on olnud sellest kogemusest väga huvitatud, kuna nemadki liiguvad sinnapoole. Nad mõistavad, et meie oleme sarnaselt Uus-Meremaa ja Sloveeniaga vindi veidi üle keeranud. Keegi teistest riikidest ei taha sellesse äärmusesse jõuda.
- Professorina on mul palju eesmärke, sest see ametikoht on väga mitmetahuline – on eesmärgid teaduses, rakendusuuringutes, õppetöös, õppetooli juhtimises, teaduskonna juhtimises.
- Teaduses tahan jõuda selleni, et saaksin tegeleda rohkem baasteadusega. Praegu on minu tegevus liiga rakendusuuringute poole kaldu – palju huvitavate artiklite mustandeid on pooleliolevana sahtlis ja kuidagi ei jõua nende avaldamiskõlbulikuks kirjutamiseni. Teiste minu teenuste osas valitseb lihtsalt hetkel ülenõudlus.
- Õppes tahaksin koos kolleegidega ühe inglisekeelse õpiku välja anda. See puudutab avaliku sektori juhtimist ja selle õpetamist majandusteaduse üliõpilastele. Selle draftiga töötame juba kaks aastat ja see on väga huvitav teema. Olen neid teemasid katsetanud tudengite peal ja tundub, et võetakse päris hästi vastu. Takistuseks on saanud projektipõhine rahastus, mis on liiga lühike, et seda raamatut valmis saada. Me oleme saanud kaks väikest rahasüsti ning olen optimistlik, et see eesmärk saab täidetud.
- Õppetoolis on hetkel käimas põlvkondade vahetus ja selle korraldamine võtab omajagu aega. Samuti tuleb kasvatada doktorantidest uus põlvkond, sest avaliku sektori majandusega tegelejaid on Eestis ajaloolistel põhjustel suhteliselt vähe ja väga raske on leida välismaalt sobivat inimest, kes oleks valmis Eesti projektipõhise teadlase eluga kaasa tulema.
- Teaduskonna juhtimise juures olen veel vähe olnud, aga olen püüdnud ühiseid teemasid ja koostööalgeid tekitada näiteks matemaatika, statistika ja arvutiteaduste instituudiga, kuid see võtab omajagu aega ja ei teki iseenesest. Meil on ühise maja taustal tekkivaks sünergiaks vaja rohkem sisulist tööd teha, et see annaks nii kõigile instituutidele kui ka ühiskonnale suuremat kasu. Praegu on see veidi kontseptsiooni seisus – näeme võimalusi, aga praktilisi samme on veel üksikuid (nt uus inglisekeelne ühisõppekava arvutiteaduste instituudiga), aga ma olen ettevaatlikult optimistlik. Meie jaoks on see koostöö väga positiivse laenguga, sest matemaatikaga oleks meil huvi koostööks majandusteaduse teoreetilise poole ja statistika ning informaatikaga just rakendusliku majandusteaduse andmeanalüüsi poole pealt.
- Ma laen oma akusid kõige paremini kodus. Kuna elan linnast väljas ja mul on suur aed, kus saan ka suhtlemist vältida ja omaette mõelda, kui seda vajan.
- Tegelikult olen just viimastel aastatel õppinud enda kohta, et mind laeb hästi ka aktiivne puhkus ja seetõttu sõidan suvel maastikurattasarju ja talvel tegelen bailatino ja kaasaegse jazztantsuga. Olen teisigi meie sotsiaalteaduste valdkonna kolleege ja tudengeid mõlematel tegevusaladel märganud, nii et tundub, et need alad sobivad akude laadimiseks. Viimastel aastatel on ka lapsed nii suureks kasvanud, et on pigem sõbrad kui abivajajad – nendega suhtlemine on huvitav ja värskendav. Mulle tundub, et mul on akudega praegu kõik hästi!
- Kadri Ukrainski, intervjuu: "Inauguratsiooniloeng teaduse rahastamisest", ERR, 18.10.2016 (algselt avaldatud TÜ sotsiaalteaduste valdkonna Facebooki lehel)