Karin Luts

eesti maalikunstnik ja graafik

Karin Luts-Arumaa (29. aprill 1904 Riidaja vald Viljandimaa – 14. mai 1993 Stockholm) oli eesti maalikunstnik ja graafik.

Karin Luts 1920ndate teisel poolel

PäevikudRedigeeri

Tsitaadid Karin Lutsu päevikutest pärinevad kataloogist "Karin Luts. Konfliktid ja pihtimused. Näitus Tartu Kunstimuuseumis 08.10.2004-01.05.2005". Toimetaja Enriko Talvistu, Tartu Kunstimuuseum 2005

  • Kõik peab olema täpne, tüse ning eksimatu. Päevade, aastate töö olgu kontsentreerit iga minuti-, sekundile. Mitte midagi ei ole tarvis oodata. Kõik peab sündima iga minut täiesti hiilgavalt, täiesti tervikuna. Maha umbkaudne laisk looderdamine, mõnulemine ning šick boheemlase poos! Pane tähele: - asi peab olema järsk ning tõsine ning sügav.
    • Päevik 1923, 1. november, lk 96
  • Ära arva, et kunst vajab naisi, mehi, - vaid kunst vajab jõurikast ekstaasi!
- Ära ammuta oma tugevust meeste puremisest, vaid tõuse ise, kõikide kiuste. Pallase tütarlapsed, - ma ütlen teile, kunst ei ole jukerdamiseks - ei ole, saage aru, saage aru, enne kui hilja! Naine, - loov kunstnik, - olgu raud!
  • Päevik, 1924, 25. veebruar, lk 163
  • Kultuur on otsekohesel teel ülessäet meestest, kuna kaudselt kultuuri teevad naene ja mees üheskoos. Sest ei oleks kunsti ja leidusi, kui naese asemel oleks üks sünnitamismasin ja maailm oleks ainult meestest. Mees on jõu ja mõistuse, naene ilu ja instinkti sümbolid. Jõud ja mõistus, ilu ja instinkt üheskoos loovad kunstihinge.
    • Päevik, 1924, 30. juuni, lk 96
  • Hoian meil sellepärast sotsialistide poole, et nad on ainukesed edumeelsed ja kultuursed meie poliitikas.
    • Päevik 1927, 29. november, lk 108
  • Tahan saada kunstnikuna kuulsamaks ja jõukamaks meie meeskunstnikest, - tahan olla suurem naine kui mind ümbritsevad väikesed, auahned mehed kokku.
    • Päevik 1929, 17. oktoober, lk 96
  • Kunst on minu arvates mäng, - elu käsitamine mängult. Olgu see dramaatiline mäng, tõsine mäng või lustiline mäng. Nii pea kui kaob mäng kunstiteosest (ma ei räägi maneerist) ... - ei ole kunsti olemas.
    • Päevik 1933, 23. mai, lk 171
  • Armastusel ja abielul ei ole peaaegu midagi ühist. Armastus see on midagi abstraktset, armastus see on luule, teatud mõttes kunst. Abielul ei ole peaaegu midagi tegemist armastusega, isegi on imelik, miks nad üksteisele peavad järgnema! Abielu, see on teatud liiki ühiselu, kooselu, kas perekondlikul või mõnel muul alusel...Elus. Abielu põhineb rohkem sõprusel - see tähendab üksteise austamisel ja arusaamisel. Abielu on võrreldes armastusega proosa, täiesti midagi reaalset.
    • Päevik 1951, 3. veebruar, lk 98
  • Alateadvuse ladestunud massid paremal ja lahjemal kujul on minu viimased graafilised natüürmordi taolised vormikuhjad.
    • Päevik 1965, detsember, lk 69
  • Mina olen vang. Iseenese vang, Olen elanud nagu enda kloostris, juba nooruses, lapsepõlves tundsin, et seal on rahulik ja tõsine elada.
    • Päevik 1971, 14. juuli, lk 106
  • Täna saime [Paul] Aristelt Eestist postkaardi, mida pidasime Vasarely omaks. See gradatsioonidega pilt, ringidega oli siiski ühe Aili Vindi oma.
    • Päevik 1972, 11. jaanuar, lk 201
  • Trükkimine on hirmuäratavalt raske, alati seisan omas meeles uute plaatide ees, nagu torero enne härjavõitlust.
    • Päevik 1979, 29. juuli, lk 67
  • Ma tundsin ennast hästi loomulikult kasvanud ja arenenud vanaeuroopa kultuuri propageerijate hulgas. Eestlased näivad mulle hüsteerilised ja metsikud olevat. Ilma kommeteta ja religioonita. Rootsi kunstnike hulgas ei olnud ka kuigi mugav olla. Nad võõrastasid välismaalasi.
    • Päevik 1984, 11. juuli, lk 211

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel