Kirjaoskus

(Ümber suunatud leheküljelt Kirjatarkus)

Proosa

muuda
  • Haridustase oli meil maailma kõrgemaid, palju ees nii Inglismaast kui ka USA-st. Haridustasemest annab pildi seegi, et vabariigi ajal nõuti kojameheltki juba studendi-eksamit. Kandidaadiga pääses juba kõrgemale, näiteks korstnapühkijaks. Raudteelased ja politseinikud olid kõik reservohvitserid. Lugemisoskus oli 100% ja venelaste komisjonid "analfabeetsuse vastu võitlemiseks" said närvivapustuse meie kõrge kirjaoskuse tõttu ja pandi hullumajasse. Need, kes omal ajal koolidest välja olid visatud, nimetasid end venelaste ees "kapitalistliku korra ohvriteks" ja need, kes teiseks aastaks klassi istuma jäeti, olid klassivõitluse ohvrid.
  • Ilmar Talve, "Kes meie oleme ehk pisut välispropagandistlikku eelselgitust" [1946] kogumikust "See oli sel ajal kui", LR 52/1990, lk 13


  • Isale ei olnud poja selline eluviis südame järele — ta ei tahtnud, et ta poeg tühjade asjadega tegeleb ja koolipingis pükse nühib. Kuid poeg tuli kooli jätta, sest asjasse segas vahele kooliõpetaja Jefim Ivanovitš Filippov ise, kes ütles: tuleb õppida. Filippovist aga pidas Lambei lugu. Ja hiljem ilmneski, et õpetajal oli õigus. Kirjatarkus on tänapäeval au sees, seda läheb vaja ka põdrakasvatuses. Aja jooksul võib Andrei brigadiriks saada, ja vaata et valivad veel kolhoosi esimehekski. Ohhoo! See on vanamehele juba suur õnn. Enneolematu õnn. (lk 8)



Luule

muuda

Pliiatsit veab väikemees
mööda lehekülge,
kuigi põlvepikkune —
kirjatarkus selge!
...
Kiri tõesti tore sai —
Tukski tegi pleki!
Päris alla maalib poiss:
"TOOMAS ISE TEKI."

  • Heljo Mänd, "Kiri", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 48