François Boucher, "Markiis Pompadour tualettlaua juures" (1758)

Proosa muuda

  • Ja kui Aucassin seda kuulis, sai ta väga rõõmsaks ja Nicolete läks tema juurest ära vikontessi juurde, sest vikont ise, tema ristiisa, oli juba surnud. Ta jäi sinna öömajale ja nad kõnelesid seni, kuni ta jutustas kogu oma loo vikontessile, kes ta ära tundis ja teada sai, et see on Nicolete, kelle ta oli üles kasvatanud, ja laskis tal ennast pesta ja vannis käia ja seal tervelt nädal aega elada. Siis võttis Nicolete verehurmarohtu ja võidis ennast sellega ja muutus ilusamaks kui kunagi varem. (lk 302)


  • Nad tampisid peeneks valge savi ja segasid seda punase ookri ja loomarasvaga. Selle seguga kaunistasid ennast mehed enne sõjatantsu. Nad joonistasid oma reitele ja rinnale valged jooned, ringid ja täpid, kusjuures igaüks kaunistas ennast erisuguse täppide, ringide ja võreliste joonte mustriga.
    • K. S. Prichard, "Coonardoo", tlk Vilma Jürisalu, Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk 25


  • Ei, see polnud mitte kergemeelne plika; temas polnud seda teadliku lapsemeelsuse lustlikkust, mida teesklesid viimased. Ka oli ta rõivastatud suurema väärikusega ja ta kleit polnud põlvini lühike. (Kõik see juhtus aprillis 1921, kui kõigil neil, kes soovisid rõivastuda 12-aastaste lastena, oli küllaldane võimalus hellitada oma kujutlust ka siis, kui nad olid juba 40-aastased!)
Tüdruk polnud isegi värvitud — ainult vähe puuderdatud ja ta huuled olid puhtad vabarnavärvi võidest. David Lamont polnud ajast maha jäänud inimene. Tal polnud midagi huulepumati, puna ja kulmude värvimise vastu, kui need olid tarvitatud parandusena, kuid oli nauding näha noores tütarlapses looduse kajastust puhtalt, sest loodus üksi oli küllalt ilus käesoleval juhul.
  • Elinor Glyn, "Elusalt maetud", tlk E. Hurm, 1933, lk 11


"Halastaja Jumal," ütles Tom, kui ma pärale jõudsin.
"Mida?" küsisin ma. "Mida?"
"Su nägu. Sa näed välja nagu Barbara Cartland."
  • Helen Fielding, "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998, lk 148


  • Tunnen, kuidas mink kinnitub silmanurkadesse ja juustepiirile. See poleks nagu muud kui mask, mille saab eest ära tõmmata. Ning selle võib kerge liigutusega kokku kägardada ja minema visata nagu närtsinud lille. Selle all on nägu, mida ma ei söanda vaadata.


  • Suri ema eluaegne sõbranna. Ema tuli matuselt. Väsinud. Heitis ridiküli hooletult diivanile ja võttis matusemuljed lühidalt kokku: "Einoh, nad teevad seal kiirabihaigla surnukuuris ikka täitsa imet. Epp pole elu seeski nii hea välja näinud kui kirstus!"
Ta väsinud hääles kõlas siiras kadedus.
  • Ave Alavainu, "50:50. Elueklektika". Mälestusteraamat. Ajakirjade Kirjastus, 2016, 2. trükk, lk 30

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel