Piht

(Ümber suunatud leheküljelt Talje)

See artikkel räägib hüpoteetilisest vöökohast ehk pihast. Pihi kohta loe artiklist pihtimine.

Piht ehk talje ehk vöökoht on inimese anatoomias see koht, mis pallil on kõige suurema läbimõõduga. No ja katsu siis sellisele hästiistuvaid pükse leida.

LuuleRedigeeri

Mul olid kastanpruunid
juuksed ja sale piht, ma meeldisin
paljudele, ent kõige rohkem siiski Udu
peremehele, kes tuli suvistepüha õhtul minu juurde
aita; sink lõhnas ja
aida all krõbistasid hiired.

  • Mats Traat, "Jadwiga Purre", rmt: "Harala elulood", 1976


Videvik -
värske kui kurgiliha.
Ei isu, ei asu, ja ometi nälg.
Istudes-astudes ümber piha
palava pilgu jahenev jälg.


ProosaRedigeeri

  • ...nagu mõned naised, kes talje päästmise nimel ohverdavad oma näo ja korraga ei saa enam üldse Marienbadist tulema, arvates, et kuna mitut noorust korraga niikuinii hoida ei õnnestu, siis esindagu vähemalt figuuri noorus ka kõiki teisi...


  • Mingem aga veel samm edasi, julgegem mõtelda hulljulge, andeksandmatu mõte lõpuni, et iludusejumalanna ise, et Knidose Aphrodite ehk Milo Venus alla astuks ja moodsas ülikonnas poole päeva paiku läbi Rüütli uulitsa jalutaks. Nüüdne juustemood on kasulik, kuid alles paari aasta eest poleks ta ilma võltsjuusteta end "friseerida võinud". Venuse juuksed on väikesed, sest Kreekamaal peeti suurt juuksekasvu metsikuse märgiks ja ainult menaadile kohaseks. Praegune mood maskeerib õla kogu kontuuri paljude rahutute nukkade abil, ta toonitab talje peenust, jala õrnust, kederluu eleganti väiksust. Venus on laiaõlaline, lamedarinnaline, talje ümbermõõt umbes 80 cm ja ainult veidi peenem õlgadest ja puusadest. Ta liigub aeglaselt pikasammulises rütmis ning hoiab end vähe ettepoole kumaras. Ja ma võin vanduda, et ta ei Jaurami ega Josseti juurest sündlikku saabast ei leidnud ja seks oma vanades sandaalides jalutab. - Kujutage ette Milo Venust, suurejoonelist, suureliikmelist, meie rokokoo-daamikeste hulgas! Kes annaks täna iluduseauhinda ta tüsedalõualisele, kõrgeninalisele näole, milt iga pikantsus puudub? Kes paneks teda täna üleüldse tähele?
    • Helmi Neggo, "Moonduvast ilust". Naiste Töö ja Elu nr 9-10, 1916, tsiteeritud väljaandest Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne". Koostanud Hando Runnel, Ilmamaa 2013, lk 124-125


  • Naine aastal 1900 oli märter, kes kangelaslikult naeratades talus ja varjas kannatusi. Kõige tähtsam tollal oli "talje"; ideaalsest keskkohast pidi saama kahe normaalsuuruses käega ümbert kinni võtta. See keskkoht saavutati järgmiselt: lahtine korsett pandi ümber, siis suruti käed külgedele, hoiti hinge kinni ja kammerneitsi hakkas täie jõuga korsetinööridest tirima. Järgnes väike paus, tõmmati hinge, kammerneitsi kogus jõudu. Protseduuri korrati ning siis tõmmati hulga fišbeiniga varustatud kleit selga. Vöökoha ümber käis tugev pael haakide ja aasadega. Enamasti ei saadud seda kinni ning siis algas uus tirimine korsetinööridest, kuni kleit kinni saadi.
Soengu tegemine kestis umbes tunni. Loendamatud suured ja väikesed juuksenõelad hoidsid naturaalseid ja võltslokke ja palmikuid kinni. Siis pandi pähe hiigelkübar ning torgati kübaranõelad sisse. Sageli olid kübarad ainult ühel küljel lillede ja lindudega kaunistatud ning kogu raskus vajus ühele kohale. Kümne minuti pärast hakkas pea valutama, korsett ei lasknud hingata, kraekõvendid puurisid kaela, hiiglaslikud puhvkäised takistasid igat liigutust. Nõndamoodi kõndisid naised kangelaslikult naeratades promenaadil ja hoidsid kiiresti väsivas käes vedikut. (lk 20)


  • Bond Streeti kauplustest saab riideid kuni suuruseni number kaheksa. Mintyl, kelle jäsemed on haprad nagu Piibelehe-neitsil, talje õbluke ja rind peaaegu olematu, pole selle vastu midagi. Tema käsivarred ei aja müüjaid kunagi ahastama. Mina olen sunnitud käima Oxford Streetil, kus mööndakse pika mokaga, et ka number neliteist on tõepoolest olemas. Nii me avastasimegi Mintyga kahepeale jaemüügi diskriminatsiooniseaduse: mida kogukam naine, seda kaugemal keskusest paiknevad tema jahimaad. (Päris paksud on vist lausa linnast välja tõrjutud.) Sellele lisaks vaevab meid mõlemaid suurte jalgade needus - ja Londoni kammitsetud jaemüügikultuuris on see tõeline õnnetus — mistõttu arutelu teemal, kust leida sobivaid kingi, ilma et peaks sealjuures moele lõplikult selga keerama, pakkus meile sageli kasulikku meelelahutust.


  • Piinlik ei olnud see, et mul oli seljas ema kostüüm, mis oli moes 1980. aastatel, vaid see, et kostüüm oli mulle pisut kitsas. Vöökoht pitsitas mu taljet ja ma tõmbasin kaherealise jaki eest kinni. Nagu isa ütleb, on juuksenõel ka kerekam kui meie ema. (lk 25)