Tokkroos

Tokkroos (Alcea) on ühe- või mitmeaastaste kauniõieliste rohttaimede perekond kassinaeriliste sugukonnast. Looduslik levila on Balkani maades, Itaalias ja Kreekas, mujal maades on tokkroos populaarne ilutaim.

Martha Darley Mutrie (1824-1885), "Tokkroosid", s.d.

Rosa Mayreder, "Aiavaikelu kassiga" (1891)

Anna Ancher, "Punased tokkroosid Skagenis" (u 1916)

Proosa

• Me jätsime seljataha palju sõbralikke külasid, kus majade aknad vaatasid meid lahkel pilgul. Üks naine, kellel oli laps süles, naeratas mulle majaukselt, samal ajal kui mees läks ämbrite kolisedes üle tee kaevule.

Ma soovisin, et me oleksime olnud ühed nende hulgast, võib-olla nende naabrid, ja et Maxim oleks võinud õhtuti seista värava najal, suitsetades piipu, uhke hästi kõrge tokkroosi üle, mille ta ise on kasvatanud, samal ajal kui mina askeldaksin köögis, mis hiilgaks puhtusest, ja kataksin lauda õhtusöögiks.

• Daphne du Maurier, "Rebecca", tlk Virve Krimm, 1993, lk 61

• Hispaania päike ja vari, sol y sombra. Tammesalud ja kuivanud rohutuustidega üle külvatud nõlvad, tokkroosid, varemed.
  • Astrid Ivask, "Leiud", tlk Ita Saks, LR 18/1996, lk 46

Luule

Tii nii, et vihma nii pallu ei satass:
enge et villale kasvuss oless villand,
tokroosi kastmisess et oless külländ;
tii ka nii, et lumme nii rohkest ei atass —
ent kui Sa siski ei saa ilma suuremba saota,
sis suurile rohkemb nink latsile vähämb Sa jaota.

• Arthur Adson, "Esä taivan" [1920], rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965", koostanud Paul Rummo, 1967, lk 302

Siin on tokkroos.
Seal kummelid kuhjatud saoks.
Kreek on lookas, ei korjajat leia.
See on haigete laste ja vanade jaoks,
kes oskavad lagedes käia.

• Leelo Tungal, "Laed" [1974], rmt: "Täisminevik" (2007), lk 75

Aiapalsam katuseni kõrguv,
tokkroos, valge maarjalill ja moon.
Meelespeade silmi kaste nõrgub,
päiksekirkaks puhkeb keisrikroon.

• Katrin Tammik, "Vanaema aed" II kogus "Nõiutud armastus" (1990), lk 48

nendel rahututel
lasti kasvada
ja nüüd ei ole enam
midagi peale hakata:
kahemeetrised hiiglased
sirutuvad nii kõrgele kui saavad
tundmatud
kuigi neid tutvustatakse:
kurd-tokkroos harilik altee
kaelus-vaigulill alteia

• Carolina Pihelgas, "Kõnnin läbi" kogus "Õnnekangestus" (2011), lk 15