Hommiku pool Eedenit

"Hommiku pool Eedenit" on ameerika kirjaniku John Steinbecki romaan, mis ilmus 1952. aastal. Tegemist on Kaini ja Abeli piiblilegendil põhineva perekonnasaagaga, milles käsitletakse selliseid teemasid nagu andestamine ja kättemaks, headus ja kurjus, saatusega leppimine ja sellele väljakutse esitamine.

Tsitaadid teosest

Tsitaadid väljaandest: John Steinbeck, "Hommiku pool Eedenit", tlk Pille Runtal, Varrak, 2001.

• Suur sündmus muudab ajaloo kulgu, aga arvatavasti teevad seda mingil määral kõik sündmused, kuni tee peal olevast kivist üleastumise või kena tüdrukut nähes hinge kinnipidamise või aiamullas sõrmeküüne murdmiseni. (lk 13)

• Isul on see iseärasus, et terve maa ja taeva koogid ei suuda seda rahuldada. (lk 17)

• Lapsed kasvavad selliseks, milliseks vanemad nad oma ootustega kujundavad. (lk 39)

• Kavalus on mõistuse piiraja. Kavalus ütleb sulle, mida sa ei peaks tegema, sest see poleks liiga kaval. (lk 51)

• Aja kulgemise taju on imelik ja vastuoluline asi. Oleks nagu mõistlik arvata, et rutiinne aeg või sündmusteta aeg tundub olevat lõputu. See peaks nii olema, aga ei ole. Just igavatel sündmusteta aegadel pole üldse mingit kestust. Aeg, mis on huvitavusest pulbitsev, tragöödiast haavatud, rõõmust lõhestatud - see on aeg, mis tundub mälestustes pikk. Ja see peab paika, kui selle üle järele mõelda. Sündmustel pole ühtegi posti, mille ümber kestust drapeerida. Mitte millestki mitte millenigi pole mingit aega. (lk 70-71)

• Minu meelest on erinevus vale ja väljamõeldud loo vahel selles, et lugu kasutab ära tõe väliseid tunnusmärke ja vormi nii kuulaja kui rääkija huvides. Lugu ise ei taotle ei kasu ega kahju. Aga vale on kasusaamise või pääsemise vahend. (lk 94)

• Enamik valetajaid jääb vahele kas sellepärast, et nad unustavad, mida nad on rääkinud, või sellepärast, et vale satub äkki silmitsi ümberlükkamatu tõega. Aga Cathy ei unustanud oma valesid, ja ta oli välja arendanud ülimalt efektiivse valetamise meetodi. Ta püsis tõele piisavalt lähedal, nii et keegi ei saanud kunagi päris kindel olla. Ja ta teadis kahte meetodit - kas pikkida oma valed tõega või rääkida tõde, nagu oleks see vale. Kui kedagi süüdistatakse vales, ja see osutub tõeks, tekitab see süütunde, mis kestab tükk aega ja kaitseb veel mitmeid valesid. (lk 95)

• Inimesed on huvitatud iseendast. Kui lugu ei puuduta kuulajat, siis ta ei kuula. (lk 111)

• Vahetevahel tahab inimene rumal olla, kui see laseb tal teha seda, mida tema tarkus keelab. (lk 134)

• Enamiku inimeste kõnes võid sa absoluutselt kindel olla, mis sõna järgmiseks tuleb. (lk 168)

• [Kate:] "Ma võisin nad panna tegema, mida iganes ma tahtsin." (lk 198)

• Naine, kes teab meestest kõike, teab tavaliselt ainult ühte osa hästi ja ei oska kujutleda teisi osi, aga see ei tähenda, et neid ei ole olemas. (lk 211)

• Inimesele, kellel on teadmised, pole miski kättesaamatu. (lk 248)

• Mõned lapsed tahavad olla beebid ja mõned tahavad olla täiskasvanud. Vähe on neid, kes on oma vanusega rahul. (lk 267)

• Pole paremat hüppelauda filantroopiasse kui must südametunnistus. (lk 299)

• Vaene Tom ei teadnud, ega saanudki teada, et edukas mõtete varjamine on üks ärimehe loovaid naudinguid. Vaimustust välja näidata oleks olnud idiootlik. (lk 312)

• Ükski kingitus ei osta iial tagasi inimese armastust, kui sa oled talt võtnud enesearmastuse. (lk 333)

• Vahetevahel kasutatakse valet heasoovlikkusest. Aga see ei mõju kunagi hästi. Tõe sähvav valu võib mööduda, aga vale aeglane näriv piin ei kao kunagi. See on veritsev haav. (lk 348)

• Parim vestleja maailmas on see, kes aitab teistel rääkida. (lk 367)

• Need kõiketeadjad unistajad jooksevad alati omadega rappa. (lk 389)

• Sa võid mõista inimesi ainult siis, kui suudad neid iseendas tajuda. (lk 403)

• Osa šansist on šanssi ära tunda, kui see sulle sülle langeb. (lk 425)

• Inimene, kes kellelegi midagi jagab, tahab alati midagi vastu saada. (lk 445)

• Elamine tähendab inimesi, mitte paiku. (lk 492)

• Kodu ei asu paigas, kodu on inimesed ja koht, kus sa saad töötada. (lk 512)

• [Will Hamilton Adam Traskile:] "Kui keegi tuleb minu juurde mingi idee kohta nõu küsima, tean ma, et ta ei taha nõu. Ta tahab, et ma talle takka kiidaksin. Ja kui ma tahan tema sõprust säilitada, ütlen ma talle, et tema idee on hea ja et lasku aga käia. Aga teie meeldite mulle ja teie olete meie perekonnasõber, seega ma riskin teile tõtt rääkida." (lk 539)