Vikitsitaadid

Liis Kuresoo

eesti looduskaitsja

Liis Kuresoo (sündinud 27. mail 1984 Elvas) on eesti looduskaitsja, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert.

Liis Kuresoo, 2022.

Artiklid

muuda
  • Peamine kliimamuutuse põhjustaja on fossiilsete kütuste põletamine, kuid kliimamuutusi aitavad kõige paremini leevendada heas seisus ökosüsteemid. Siiani ei ole suudetud välja mõelda ühtegi päriselt töötavat kunstlikku süsiniku atmosfäärist eemaldamise tehnoloogiat. Praegu toimivad siiski ainult looduslikel lahendustel põhinevad süsiniku sidumise viisid nagu näiteks soode kaitse ja taastamine, põllumaade kliimasõbralik majandamine ning metsade süsinikuvaru kasvatamine.
  • Metsade targa kasutuse ning kaitsega on võimalik panustada kliimamuutuste leevendamisse ning juba hoogsalt toimuvate muutustega kohanemisse. Metsade majandamisel on tuntav positiivne kliimamõju siis, kui selle tagajärjel metsade süsinikuvaru kasvab.
See on võimalik juhul, kui raiemaht on väiksem kui metsade kogujuurdekasv, või juhul, kui metsade pindala teiste maakasutusviiside arvelt suureneb. Raiutud puidust saab parima kliimamõjuga tooted siis, kui need on võimalikult pikaajalise kasutusega, lukustades metsast puiduna välja võetud süsiniku aastakümneteks, ideaalis metsade raieringiga sama pikaks ajaks.
  • Kuna palgipuust on võimalik saada saematerjali maksimaalselt 60 protsendi ulatuses, siis võib optimistlikult öelda, et Eesti metsadest raiutud puidust jõuab pikaajalistesse toodetesse umbes veerandi jagu. Ülejäänud läheb kas põletamisse või sellistesse lõpptoodetesse, mille eluiga on maksimaalselt mõni aasta, näiteks paber ja papp.
  • Lisaks raiemahu vähendamisele on olulisel kohal ka metsade loodussõbralikum majandamine kuivendatud turvasmuldadel. Taolisi metsi kuivendades nende turbakiht mineraliseerub ehk hakkab lagunema, mistõttu paiskub atmosfääri suurtes kogustes süsinikku. Puud kasvavad kuivendatud alal küll kiiremini, mistõttu võivad need alad mõnda aega lausa süsinikku siduda, ent süsinikku hoida neis metsades kaua ei õnnestu.
Kui kuivendatud turvasmuldadel kasvavad metsad lagedaks raiuda, siis jõuab taolistest metsadest raiutud puidust pikaajalistesse toodetesse maksimaalselt veerandi jagu. Ülejäänud süsinik lendub puidupõletamisel ja lühikese elueaga pakendite lagunemisel või põletamisel mõne aasta jooksul atmosfääri ning kütab kliimat. Ühtlasi hakkavad raiutud langid suurtes kogustes süsinikku eritama.
  • Kliimamuutuste tagajärjel sagenenud ja pikenenud põuad seavad küsimärgi alla kuivendussüsteemide suuremahulised rekonstrueerimis- ja hooldustööd. Meil on juba kliimamuutuste tõttu aastas perioode, mil metsas oleks vaja vett hoida ja selle kiire allavoolu laskmine muudab metsad väga põuahellaks.
  • Kliimaseaduse loomise käigus on ühe meetmena lauale käidud ka uue tselluloositehase rajamine. Taoline meede aitab kliimamuutustele hoopis kaasa, mitte ei leevenda neid.
Nimelt tehakse tselluloosist peamiselt paberit ja pappi, mis on lühikese elueaga ning neisse seotud süsinik satub väga kiiresti tagasi atmosfääri. Kuigi väga palju räägitakse innovaatilistest pikaajalisest puidukeemiatoodetest, siis praegu neid kulutõhusalt suures mahus toota ei osata. Suurem osa tselluloosist tehtud lõpptoodetest satub kiiresti prügikasti ja sealt edasi põletuskatlasse või prügimäele, mõelgem kasvõi papist joogitopside peale.
  • Tselluloositootmise mõju kliimale on tänu sellest tehtavate peamiste toodete kiirele prügiks muutumisele sedavõrd negatiivne, mistõttu on lausa piinlik, et kliimaseaduse raames selliseid meetmeid üldse kaalutakse.
  • Kliimaseaduses tuleb kokkuvõttes keskenduda raiemahtude vähendamisele, pikaajalistele puidutoodetele ning turvasmuldadel kasvavate metsade püsimetsana majandamisele. Kõik sellised plaanid, mis võivad praegust raiemahtu põlistada või veelgi suurendada, tuleb kliimaseaduse arutelul laualt maha tõsta. Mitmekesine loodus on kliimamuutuse halvimate tagajärgede ärahoidmisel meie parim päästerõngas.


  • Möödunud aasta novembri lõpus võitis Eesti Metsa Abiks kohtulahendi, mis käis läbi kolmest kohtuastmest. Võit saadi keskkonnaameti vastu, kes oli väljastanud raieload Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Ontika loodusalale raiete keskkonnamõjusid hindamata. Loa väljastamise taga ei olnud inimene, vaid algoritm – loa taotlused olid läbinud n-ö automaatkontrolli. Loa väljastas robot, kes ei ole võimeline analüüsima raietegevusega seotud keskkonnamõjusid, mis loodusväärtuslikku Natura 2000 ala kahjustada võivad.
Keskkonnaamet nentis pärast Ontika kohtuotsust, et on sunnitud oma praktikat muutma, paraku on aga aastate jooksul õigusvastaselt ning keskkonnamõju hindamata jättes kahjustatud ulatuslikult kaitsealuseid loodusväärtusi.
  • Mõni aeg enne Ontika juhtumit pidi riigikohus samuti hindama roboti väljastatud metsateatiste õiguspärasust. Sedapuhku oli luba väljastatud rohevõrgustiku tuumalale Pärnumaal Pärakülas ning kaebajaks kohalik MTÜ Päraküla selts. Mullu septembris jõustunud riigikohtu otsuses jõuti samuti järeldusele, et taolistel aladel ei ole õige kasutada lubade väljastamisel automaatset algoritmi, sest menetlus peab vastama nii uurimispõhimõttele kui ettevaatuspõhimõttele.
  • Nende kahe märgilise lahendi valguses on väga tähtis välja tuua veel üks oluline otsus, mis kaasnes Ontika loodusala puudutava vaidlusega. Nimelt kinnitas riigikohus taaskord, et Riigimetsa Majandamise Keskus on haldusorgan. See tähendab lihtsalt öelduna seda, et kui vabaühendused edaspidi riigimetsas tehtavate raiete õiguspärasuse väljaselgitamiseks kohtusse pöörduvad, ei ole enam vaja karta hiigelsuuri kaasnevaid kohtukulusid, sest haldusorganile kohaselt peab RMK suutma ennast ise, ilma advokaate kaasamata, kohtus kaitsta.
RMK on varem nõudnud vabaühendustelt oma palgatud advokaatide kinnimaksmist ning neid nõudeid on osaliselt ka alama astme kohtud rahuldanud. Vabaühenduste jaoks võib suurte kohtukulude väljamõistmine aga osutuda oluliseks takistuseks kohtusse pöördumisel ning looduse ja seaduse täitmise eest seismisel. Õnneks on riigikohus Ontika asjas tehtud määrusega kinnitanud, et RMK-l ei ole võimalik enam keskkonnakaitse vabaühendusi n-ö vaigistuskaebustega (üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi, ingl SLAPP) keskkonnaotsuste vaidlustamise juurest eemale hoida.
  • Siinkohal võtan mütsi maha kõigi nende kodanikuühenduste ees, kes on meie looduse hoidmise nimel oma kulude ja kirjadega palju aastaid kohtuteed tallanud. Ka olukorras, kus mitmeid organisatsioone ähvardasid võimalikud kolmandate osaliste õiguskulude nõuded, MTÜde puhul tähendab see juhatuse liikmete jaoks näiteks vastutust oma isikliku varaga.
  • Keskkonnahoiuga ei peaks ju pidevalt tegelema kohtunike vahendusel.


  • Viimastel aastatel on palju räägitud sellest, et Eesti metsast pärit puit rändab väärindamata Eestist välja. On selge, et metsarikka maana peab Eesti kaaluma, kuidas metsas kasvavat väärtust kõige paremini just enda elanike heaks kasutada.
  • RMK prognoosis mullu, et nii palju nagu täna raiume, ei saa riigimetsas raiuda järgmised 200 aastat. Probleem, mis seisab kogu ühiskonna ees ja mille lahendamises on metsa- ja puidutööstus võtmetähtsusega, seisneb selles, kuidas me saame vähendada raiemahte ja samal ajal tõsta seda väärtust, mis meie ühiskond raiutavast puidust saab.
Kui tööstus seab lisandväärtuse tekitamise eelduseks aina peale voolava odava sisendi, siis on see paraku unistus maailmast, mis ei vasta reaalsusele. Metsast tuleb lähiaastatel vähem puitu sõltumata sellest, kas me metsa kaitseme loodusväärtuste jaoks või mitte - oleme juba pikka aega raiunud nii, et metsa tagavara on vähenenud.
  • Metsa- ja puidutööstuse esindajad väidavad järjepidevalt, et Eestis on 30% metsadest kaitse all. Paraku ei ole see tõsi. Tegelikult on looduskaitse all ca 20% Eesti metsadest ning sellegi sisse jäävad alad, kus on jätkuvalt lubatud lageraieid teha.
  • Nii Eesti kui Läti metsad on tugeva raiesurve all. Meie metsade seisukohast ei ole vahet, kas suure puiduvajadusega tootmine rajatakse Lätti või Eestisse, mõlemast riigist pärit puit on nii või teisiti selle toormeks.
  • Puidukeemia arendus saab olla tulevikulahendus ainult sel juhul, kui see on toimiv ja mahub turule piirides, mida loodus välja kanda suudab. See tähendab puidutarbe puhul praegusest märksa väiksemate raiemahtude juures nii Eestis kui Lätis.


  • Kuuse-kooreüraskil on käes head ajad. Fossiilkütuste põletamisest põhjustatud kliimamuutused on toonud kaasa mitmeid tingimusi, mis seda väikest putukat soosivad. Järjest soojemad talved aitavad tal rasked ajad üle elada kuusekoore all talvitudes. Kuumemad ja pikemad suved soosivad mitmete üraskipõlvkondade sirgumist. Lisaks muudavad sagenenud ja pikenenud põuad kuused nõrgaks. Kuigi puud on kohastunud üraskitele vaiguerituse abil vastu seisma, ei suuda nad erakordsete kliimaolude tõttu putukatega enam nii edukalt toime tulla ning paljud puud vannuvad alla. Hea pinnase üraski levikuks on ette valmistanud ka monokultuursete kuusikute istutamine ja raietega üheülbaliseks kujundamine.
  • Ühtlasi annab inimene üraskite levikule hoogu juurde intensiivsete lageraietega. On hästi teada, et üraskid levivad eriti innukalt just lagedaks raiutud alade servadest. [---] Oleme raietega oma metsamaastiku killustanud. Tekkinud on järjest enam lageraielankide servi, mis üraskite arvukust suurendavad. Langiservades päikesele ja soojusele paljastatud tüvedega kuuskede vastupanuvõime on neile harjumatute tingimuste tõttu nõrgestatud ja nad on seeläbi üraskirüüste suhtes tundlikumad. Nii ei toimi metsad enam kaitsva puhvrina, mida oleks kliimamuutuste tingimuses üha enam vaja, nii inimesele kui metsale endale. Lisaks kütab lageraie selle tulemusel tekkiva süsinikuheitega kliimat veel mitmeid aastaid hiljemgi. Seega katab inimene ise üraskitele suurepärase toidulaua.
  • Metsad peavad lähitulevikus suutma vastu seista väga suurtele, kiiretele ja ennenägematutele muutustele. Lageraied kahjustavad ökosüsteeme ja lõhuvad metsamaastikke ning põhjustavad mitmeid aastaid süsinikuemissioone. Kuuskede ainus lootus on, et muutunud tingimustega paremini kohastuvad puud annavad elujõulisi järglasi. Kui raiume suurtelt aladelt korraga kõik puud maha, ei saa me iial teada, millised kuused võiksid muutunud oludes vastu pidada. Ka ei ole mõistlik suurte muutuste lävel metsi geneetiliselt vaeseks muuta. Lageraied ja järgnev istutamine, hilisem hooldamine ja nende tegevustega pidev elustiku vähendamine soodustab aga just looduse vaesustumist.
  • Peame arvestama, et meil ei ole varasemast ühtegi sarnast laialdase keskkonnamuutuse kogemust, mille põhjal oma tulevikku täpselt prognoosida ning uute oludega toime tulemist õppida. Tõsi, kliima on muutunud pidevalt ja metsad on sellega kohanenud, aga praegune muutus on kiire ja ennenägematu. Metsi majandades peame seetõttu olema ettevaatlikud, sest vigadest õppimise aega praktiliselt ei ole. Suurte muutustega aitavad kohaneda kõige paremini just terved ja elurikkad ökosüsteemid, sestap on oluline neid hoida.


  • Küpsete metsade seas on palju taolisi metsi, mida metsamehed on riigimetsades raieid planeerides pikalt uuendusraietest teadlikult säästnud, sest need on olnud inimeste jaoks olulised paigad. Taolisi metsi võib kutsuda inimeste kodumetsadeks.
Need metsad asuvad veekogude ümbruses, matkaradade ääres, asulate naabruses, aktiivselt kasutatavatel puhkealadel, tähtsates seene- ja marjakohtades ning mujal. Paljud taolised metsad kuulusid kunagi kaitsemetsade kategooriasse ning nende eesmärgiks ei olnud puidutulu teenimine, vaid keskkonna seisundi kaitse.
Metsakategooriad kaotati metsaseadusest pea kümme aastat tagasi ning just taolised, inimeste elukeskkonda rikastavad kodumetsad, jäid juriidilise kaitseta. Raied endistes inimeste jaoks olulistes kaitsemetsades on viimastel aastatel sagenenud, koos sellega ka konfliktid.
  • Tegelikult on RMK-le pandud metsaseadusega lausa kohustus, et asustusüksuste lähedal asuvate metsade majandamistööde kavandamisse peab RMK kaasama kohaliku kogukonna või elanikud. Metsamajandustööde planeerimisse kaasamine on sisuliselt ikkagi midagi enamat kui lihtsalt "huvirühmade teavitamine".
  • Vaadates toimuvat debatti RMK ja erinevate kodumetsi kaitsta soovivate kogukondade vahel, püütakse kohalikele elanikele iga hinna eest jätta mulje, et metsad on tingimata lähiaastatel vaja just lageraiega maha raiuda.
Ettekäänded selleks on erinevad – kord ei ole valikraie võimalik, kord on vaja ühtlustada metsade vanuselist jaotumist, kord kukub mets kohe kokku jne. Need väited aga taanduvad faktile, et mujalt ei ole võimalik praegu kehtivate metsaõigusnormide kohaselt piisavalt puitu saada ja sedavõrd suurt raiemahtu ei suudeta ilma kodumetsi ja/või kaitsealasid uuendusraietega raiumata hoida.


Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Liis_Kuresoo&oldid=126213"