Pisuhänd

"Pisuhänd" on Eduard Vilde näidend.

Allikas: "Pisuhänd" Kolme vaatusega lõbumäng, Tallinn 1913

I vaatus

[Sander:] Jah, ma näen. Ja panin ka tähele, et sukadki sul juba teine teisest paarist on.

[Piibeleht:] Ah nuu? — Ei nood om nimme nii. Tu pole hädä peräst — tu om toreduse peräst. — Miks peavad siss mõlemad jalad ikka ühte karva olema — kas tead seda öelda?

II vaatus

[Sander:] No, olgu kuda on — peaasjaks jääb, et raamat nii hiilgavalt läbi lõi. Ja seks ei aidanud mitte vähe kaasa need minu retsepti järel tehtud parandused. Kas näed, kui õigel teel minu kunsti-instinkt oli, kui ta käskis realismusele ajakohast romantikat hulka segada! Nüüd on teosel oma sügavus —

[Piibeleht:] Mis tuukritele tööd annab.

III vaatus

[Vestmann:] Niisugust masuurikut näeb minu silm esimest korda.

[Piibeleht:] No, no — kõrd om Vestmann all ja Piibeleht pääl, kord jälle Piibeleht all ja Vestmann pääl.

[Vestmann:] Ja sa julged ise mulle veel näkku vahtida!

[Piibeleht:] Äri ei anna häbeneda.

Allikata

• Sõprus om sõpruse väärt ja üits käsi peseb tõist.
• Kui armastus kaasasid ühendab, siis õitseb õnn ka kehvas kodus.
• Jänest läksin laskma, aga lasksin põdra.