Sõbralikkus

Proosa

• Neid võiks tobedaiks pidada, kes mõtlevad, et mängus on armastus, kui daam on vaid küllalt viisakas, et õnnetule läheneda, teda sõbralikult kohelda ja emmata.
  • Chrétien de Troyes, "Yvain"

• Sõbralikke inimesi olen ma palju leidnud, kuid sõpru väga vähe. Üks tahab mulle serveerida oma vaimukust, teine oma õpetatust, kolmas oma peent maitset; üks tahab mind võõrustada oma veiniga, teine oma kauni toaga, kolmas oma suure lugupidamisega; ükski neist ei ole sellepärast mu sõber, ehkki igaüks neist tahaks heal meelel olla minu patroon. Mida rohkem tukateid ta minu tasku voolata lasta plaanib, seda vähem usun ma sõprusse. Kui ta aga mõnikord vabatahtlikult ning kutsumata mind mu koduse heeringasalati seltsis üles otsib, on eeldused juba paremad. On hea, kui ta mu tõde solvumata vastu võtab ja mulle enda oma liigse ettevaatlikkuseta, kuid puhta erapooletusega välja ütleb. Parim märk on see, kui juhtumisi tuleb jutuks tema lemmikkirg ning ta häbelikult ja kergesti solvuvana tagasi ei tõmbu.
  • Johann Gottfried Seume, "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. LR 2005, nr 13-14, lk 21

• Sõbralikkust on võimalik osta.
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30 2007, lk 36

• See võis olla ülim tarkus või lihtsaim naiivsus, kuid kes mõistab niimoodi silmapilgule elada, kes elab niivõrd praeguses ja oskab nii sõbralik-hoolitsevalt hinnata iga väikest lille tee ääres, iga väikest mängulist silmapilguväärtust, selle peale elu hammas ei hakka.
  • Hermann Hesse, "Stepihunt". Tõlkinud Mati Sirkel. LR 49-52 1973, lk 89-90

• Tegemist oli mugava tviidülikonnaga, mille värv ja muster olid pisut silmatorkavamad kui Wimsey endale harilikult lubas. Kuigi seda sobis ka linnas kanda, õhkus sellest siiski kerget mägede ja mere meeleolu.

"Ma tahan jätta küll sundimatu, kuid mitte mingil juhul pealetükkiva mulje," jätkas ta. "Ma ei saa sinna midagi parata, aga ma mõtlen siiski, kas poleks nõrk tumepunane triip olnud ikkagi parem, kui see silmapaistmatu roheline."

Paistis, et soovitus ajas Bunteri segadusse. Saabus vaikus, mille kestel Bunter toda nõrka tumepunast triipu endale ette kujutas. Kuid lõpuks näis, et tema mõtetes võbisevad kaalukausid jäid kindlalt paigale.

"Ei, milord," lausus ta otsustavalt. "Minu meelest ei oleks tumepunane parem. Huvitav — seda küll, aga hoopiski mitte nii sõbralik, kui ma nõnda väljenduda tohin."

• Dorothy L. Sayers, "Korralagedus Bellona klubis", tlk Krista Kaer, 2013, lk 26

• Kui raske, kui sul on sõbrad, kes ei ole õieti sõbrad, aga sa ka ei vabane sõprusest. Peab olema sõbralik kõigi inimeste vastu, sest neist kõigist on nii hirmus kahju. Muutuda loomaks. Kui kohutav! Saada inimeseks. Kui raske! Saada inimlikuks inimeseks! Kui üksildane! Kui püüan vastu hakkamata pahasoovlikkust välja kannatada, väsin ära. Hakkan jälle unistama südamesõprusest, mida ma ei saa enam iial. Üks aare jääb: kannatus.
  • Aino Suits. "Päevaraamat 1901-1964", 22. oktoobril 1961. Tõlkinud Piret Saluri, Varrak, 2014

• Mis puutub härra Nõela ja härra Tulpi, siis nende kohta on praegu vaja teada ainult seda, et nad on sellised inimesed, kes ütlevad teistele "sõber". Sellised inimesed ei ole sõbralikud. (lk 15)
  • Terry Pratchett, "Tõde", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2007

• Marilyn ei armastanud koeri.

Koerad pidasid ennast liiga sõbralikult ülal, mõtlesid ainult kahemõõtmeliselt ja võisid kuuldavale tuua vaid kuni kümme erinevat häälitsust.

Samal ajal kui iga endast lugupidav kass võib neid häälitsusi kuuldavale tuua umbes kaheksakümmend.

Pealegi võib inimene sundida koera istuma ja endale tuhvleid kätte tooma.

Kohutav, mõtles Marilyn.

• Undinė Radzevičiūtė, "Lavastaja" kogus "Ei mingit Baden-Badenit". Tõlkinud Tiiu Sandrak, 2014, LR 2/3, lk 13