Eesti Keskerakond


Eesti Keskerakond on Eesti partei, mis loodi 1991. aastal Rahvarinde baasil.

Tsitaadid erakonna kohta

muuda
  • Arvan, et koalitsioonis pole nii suuri vastuolusid ja lõhesid, mis eeldaks nendepoolset kombinatsiooni muutmist. Kõik sõltub Keskerakonna ja Koonderakonna omavahelistest suhetest. Kui nad omavahel ilusti kokku lepivad, istuvad nad neli aastat koos
    • Siim Kallas - Kärt Karpa, Victoria Parmas: "Tiit Vähi ja Siim Kallas kõnelesid riigi arengust." Eesti Päevaleht, nr. 84, 13. september 1995 lk.1
  • Keskerakonna raha on kindlasti valus küsimus. Olen üleüldse rahaasjades äärmiselt eluvõõras inimene kogu aeg olnud. Nüüd aga olen enda poolt teinud seda, et kohe pärast erakorralist kongressi oli minu esimene tungiv nõudmine: erakond hakkab elama ja tegutsema eelarvelise organisatsioonina.
  • Kahjuks on meil erakonnas väga kõva häälega naispoliitikuid.
    • Keskerakonna aseesimees Tiit Made intervjuus. "Savisaarega või ilma." Eesti Päevaleht, nr. 28, 5 veebruar 1996
  • Kuni Keskerakonda ei olnud neis Reformierakonna kombinatsioonides sees, ei olnud see meile ohtlik. Kuid Heiki Kranich tõi välja uue relva, mida ta nimetas - et Edgar Savisaar ja Keskerakond on Reformierakonna ja Kranichi sõbrad. Meil ei olnud muud võimalust kui vastata: Kranich on meie sõber, kõik Kranichi sõbrad on meie sõbrad, järelikult on Savisaar ka meie sõber.
  • Ainuüksi partei nime uskuma jäädes võib mõnikord ka petta saada. Alustades endale lähemalt, väidaksin, et Reformierakonda ei tee reformierakonnaks mitte nimi, vaid reformid, mida erakonna ministrid ja parlamendisaadikud alustasid ja parteina jätkavad. Ent mitte see pole täna teemaks, vaid ideoloogiline ning poliitiline eksitus, mille parandamiseks olgu kohe öeldud: Keskerakond ei ole poliitiline keskpaik, kirik keset küla ega kuldne kesktee.
    • Igor Gräzin: "Suunamuutus tsentrist edasi." Postimees, 28. november 1996
  • Asjaolust, et kepil on kaks otsa, ei järeldu veel, et kaks otsa moodustavadki kepi. Reeglina eelistab mõõdukust ja kesktee otsimist äärmustele ka avalik arvamus. Poliitiliste hoiakute puhul tähendab see, et valijaskonna enamiku toetus koondub erakonnamaastiku tsentrisse. Käimas oleva valimispropaganda käigus püütakse valijatele visalt sisendada mõtet, et kepi kaks otsa, ehk siis Keskerakond ja Reformierakond, moodustavadki Eesti poliitika.
    • Juhan Kivirähk: ""Vaikimisspiraal" Eesti valimisõhustikus." Eesti Päevaleht, nr. 5, 8. jaanuar 1999 lk.2
  • Reformierakonna allaheitmiskatse RP-le [Res Publicale] tähistab seega muu kõrval ka liberalismi formaalset hinguseleminekut Eestis poliitilise ideoloogiana. (Tõsi, on tekkinud ka "sotsiaalliberaalid", kuid nemadki pole enamat parteilisest protestiliikumisest Keskerakonna "menševikena"). Ja sellest oleks allakirjutanul kahju. Mitte ainult seetõttu, et ta oli omal ajal ELDP asutajaliikmeid. Pigem seetõttu, et Reformierakonna poliitiline ja ideoloogiline pankrot tähistaks murdepunkti Eesti ühiskonnas.
  • Esimene variant – kogu maailmast kokku uhutud rahvaga europrovints on variant, millega nõustuvad nii reformierakondlased kui ka IRL ja Vabaerakond. Teine variant – Vene Föderatsiooni krai või oblast – on täiesti meeltmööda Keskerakonnale, kelle valijatest juba praegu moodustavad enam kui kaheksakümmend protsenti venelased. Kolmandat varianti – suveräänset rahvusriiki on võimeline ja tahteline teostama ainult Eesti Konservatiivne Rahvaerakond koos eesti rahvaga.
  • Näidake veel mõnd erakonda, mis sedavõrd järjekindlalt oskab talentidega varustada kõiki teisi erakondi.

Viited

muuda
  1. Enno Tammer: "https://www.postimees.ee/2469029/keskerakonna-valimiskampaania-raha-jaab-toestamatuks-edgar-savisaar-voib-valja-jaada-rublamuugi-erikomisjonist-kolmandiku-kiirabivisiite-voiks-teha-jaoskonnaarst-aasta-ajakirjandusauhinna-voitis-tarmo-vahter-kirjanduse-aastapreemiad-valga-linnapea-ah" Postimees, 1. veebruar 1996
  2. Enno Tammer: "Tiit Vähi tegeleb parlamentaarse aritmeetikaga." Postimees, 26. november 1996
  3. Kärt Karpa: "Lepikson võrdleb Keskerakonda natsidega." Eesti Päevaleht, nr. 189, 22 august 1997 lk.3
  4. Kersti Neiman: "Abilinnapea kahtleb naiste edukuses." Sõnumileht: SL, nr. 143, 30. mai 1998
  5. Kaur Maran, Urmas Jaagant. "Keski tööta jäävad abilinnapead tehtust: „Näidake veel mõnd erakonda, mis järjekindlalt teisi erakondi talentidega varustab"". Eesti Ekspress, 3. aprill 2024
muuda