Julie Andrews

Julie Andrews (sünninimi Julia Elizabeth Wells; sündinud 1. oktoobril 1935 Walton-on-Thamesis, Suurbritannias) on inglise näitleja, laulja ja kirjanik.

Julie Andrews, 2013.

Intervjuud

• [Oma ülikorralikust mainest:] Kas Mary Poppins saab orgasme? Kas ta käib tualetis? Ma kinnitan teile, et jah.
• Alati mäletatakse sind eelkõige nende asjade järgi, mis olid edukad.
• Lõppkokkuvõttes ei saa ma vist parata, mis mulje inimestele jääb. Pean ennast osalt väga kirglikuks inimeseks, kuid ma ei usu, et seda nähakse. Ma ei tea, kust see tuleb, see briti vaoshoitud või lakitud kenadus. Aga mind ei häiri, kui teised inimesed seda kirge ei märka. Mina tean, et see on olemas.
• Ma arvan, et kuna mu abikaasa mind nii hästi tunneb, siis võib ta näha minus midagi, mingeid võimalusi, mida teised inimesed selle maine tõttu ei pruugi märgata. Ja kui ta kirjutab minu jaoks, siis kirjutab ta need oma stsenaariumidesse.
• [Mehe kehastamisest filmis "Victor/Victoria":] Üldreeglina olen ma leidnud, et mehed püsivad rohkem paigal kui daamid. Nad ei nihverda nii palju. Kasutasin seda paigalpüsimist omamoodi turvameetmena: kui kahtled, püsi paigal.
• Avastasin, et kuigi oleme üsna kaugele jõudnud, on meestel oma vabaduse mõttes siiski palju kergem. See omalaadi kergus ja enesekindlus, millega sa maailmast läbi jalutad, tuleneb pelgalt mehelik olemisest. See pani mind mõistma, et meil on tõesti veel pikk tee minna, enne kui me tõeliselt emantsipeerutud saame.
• Vahetasime Blake'iga ükskord rollid ära. Mina läksin tööle telesarja tegema ja tema jäi koju kirjutama - ning see ´pani kogu mu enesepildi ohtu. Maja pole kunagi paremini korras olnud, lapsed pole kunagi paremini käitunud. Tavaliselt tulin mina koju pärast kiiret päeva stuudios ja Blake ütles: "Las ma räägin sulle lastest," ja mina vastasin: "Ma ei taha lastest kuuldagi, mul oli lihtsalt kõige kohutavamat sorti päev!" Või ma ütlesin: "Tead, sellel ja sellel on täna hambaarsti aeg, keegi peab teda sõidutama" ja tema vastas: "Oh, see on kõik tehtud." Ja ma tundsin end täiesti... kastreerituna. Ja üleliigsena. Ma ei olnud sellega rahul, et tegelesin ainult ühe asjaga. Mulle meeldib võtta omaks naise, ema ja näitleja rollid, aga lihtsalt tööle minna ja jätta kõik muu teiste hooleks tundus mulle väga ähvardav. [---]

Meil mõlemal Blake'iga tekkis eluterve austus teineteise vaatenurga suhtes. Tema avastas, mis tunne on koju jääda ja maja pidada. Sellest ajast peale pole miski enam päriselt sama olnud.

• [Enam kui 30-aastasest lavakarjäärist 46-aastasena:] Enamik inimesi arvab, et ma pean olema 56-ne, sest ma olen nii kaua laval olnud.
• Ma arvan, et olen üsna korralik. Mind kasvatati uskuma distsipliini – et distsipliin annab tulemusi – ja ta annabki.
• [Töötamisest koos lavastajast abikaasaga:] Blake tunneb mind väga hästi, seega tunnen end väga turvaliselt. Ja loomulikult tähendab see, et saame koos perega reisida. Kuid ma tunnen ka tohutut kohusetunnet. Kui ma ei tee midagi nii hästi kui lootsin, siis on mul tunne, et olen teda ehk pisut alt vedanud. Olen temaga töötades peaaegu et natuke hoolikam.
• Üldiselt olen lõpuks otsustanud abielu ja perega kaasa minna ning see tähendab, et ilmselgelt tahtsin ma seda rohkem kui ei tahtnud. On olnud palju tööotsi, millest ma keeldusin, sest see tähendas, et oleksime kõik lahus olnud. Kui sa oled õnnelikus abielus ja armastad seda, mida teed, tundub rumal minna viieks kuuks Siberisse filmi tegema ja kõik see kamp maha jätta.
• [Oma teisest abielust:] Ma ei oodanud üldse, et see abielu toimiks, ega olnud mul ka mingeid illusioone selle kestmise suhtes, aga ometi on see püsima jäänud ja tundub, et läheb kogu aeg aina paremaks. Tundub, et mõlemad pooled tahavad, et see abielu toimiks. Mitte, et keegi seda esimesel korral tahtnud poleks, aga teises abielus on inimene palju küpsem. Loodetavasti olen ma veidi kasvanud ja natuke õppinud. Vanemaks saades muutud sa vähem hukkamõistvaks ja solvud vähem. Kuid abielu on raske töö; illusioon, et sa abiellud ja elad õnnelikult elu lõpuni, on täielik jama.
• Minu esimene elukutse oli laulmine ja ma tunnen alati süüd, et ma ei harjuta piisavalt. Mulle meeldib harjutada, kirjutada, olla proua Edwards, olla koos lastega ja päevas pole lihtsalt piisavalt aega, et teha kõike, mida ma teha tahan. Ma lihtsalt teen seda, mida näib olevat vaja teha, kuid ma pole kunagi nii valmis, kui arvan, et peaksin olema. Püüan tegeleda prioriteetidega, aga see lõhub mu laiali. Kahjuks peab alati midagi kõrvale jääma. Aga ma arvan, et lõpuks jääb see kõik ikkagi tasakaalu.
• [Lasteraamatute kirjutamisest:] Üks rääkis väikesest orvuks jäänud tüdrukust ja teine kolmest lapsest, kes lähevad müütilist olendit otsima. Järgmine on väga kogenud laevakassist. Ma armastan kirjutamist. Ma olen selles väga algaja ja väga ebakindel, kuid selles on kõik minu teha: mul on täielik kontroll. Tegemise ajal on see natuke nagu hammaste väljatõmbamine, kuid ma leian, et see on väga rahuldustpakkuv.
  • Julie Andrews, intervjuu: Leslie Bennetts, "Julie Andrews: Prim and Improper", New York Times, 14. märts 1982  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}