Vikitsitaadid

Maitse

(Ümber suunatud leheküljelt Maitsmismeel)

Proosa

muuda
  • [Peter Wimsey:] "Preili Dorland — kas ma tohin olla häbematu?"
"Kuidas? Miks?"
"Mitte kunstnik, mitte boheemlane ja mitte õpetatud mees; hoopis seltskonnainimene."
"Mida te nende salapäraste sõnadega mõtlete?"
"See peaks olema teile õige mees. Sedasorti mehele te meeldite väga. Vaadake, vein, mille ma ära saatsin — see ei kõlba inimesele, kes armastab šampanjat ja homaari ega ka väga noorele inimesele — see on liiga vänge ja toores. Aga selles on sisu. Teis niisamuti. Selle õigeks hindamiseks läheb tarvis kaunis kogenud maitsmismeelt. Ühel päeval astute teie ja see vein oma õigustesse. Kas mõistate?"
"Te arvate nii?"
"Jah. Aga teie meheks ei saa sedalaadi inimene, keda teie ootate. Te olete alati mõelnud, et keegi hakkab teid suunama, eks ole?"
"Noh..."
"Aga te leiate, et hoopis teie mõistus on määrav. Tema tunneb selle üle suurt uhkust. Ja teie avastate, et mees on usaldusväärne ja hell ning kooselu laabub päris hästi." (lk 218—219)


  • Mitte et kõigesööja elu lihtne oleks. Koaala ei pea muretsema, kas tema järgmine suutäis on mürgine. Tegelikult on eukalüpt väga mürgine, aga koaalal on keerukas ja kaitsev soolestik, nii et tema lihtsalt sööb eukalüpti, just nii, nagu seda sõid tema vanemad. Lehmad söövad hirmu tundmata rohtu ja teravilja. Kuid kõigesööjad on murelikud. Nad peavad pidevalt uusi roogasid maitsma, et näha, kas need on suupärased ja toitvad, riskides end kogemata mürgitada. Nad peavad õnne katsuma uute maitsetega ning seejuures hakkab neile tihti mekkima midagi niisugust, mis, ehkki toitev, ei peaks neile loomupäraselt meeldima: tšillipipar (mille tõi Euroopasse Kolumbus), tubakas, alkohol, kohv, artišokid või näiteks sinep. (lk 158)
  • Lõhnal ja maitsel on ühine tuulutusšaht otsekui kõrghoone asukatel, kes teavad, millisel õhtul naabrid karrirooga, lasanjet või Cajuni toite söövad. (lk 167)



  • Ta heitis pilgu uksele hetk enne seda, kui Kettricken sealt sisse astus. Kui ta oli tuppa sisenenud, lükkas Rurisk eesriide ette ning võttis õe käest kandiku. "lstu maha," ütles ta talle karmilt. "Ja vaata, milline on teine mõrtsukaga käitumise viis." Rurisk tõstis kandikult raske kruusi ning jõi sellest suure lonksu, enne kui kruusi mulle ulatas. Ta heitis Kettrickenile veel ühe pilgu. "Ja kui see oli mürgitatud, siis tapsid sa just praegu ka oma venna." Ta murdis õunakoogi kolmeks tükiks. "Valige üks," sõnas ta mulle, võttis siis selle tüki endale ning andis minu järgmise valiku Kettrickenile. "Et te veenduksite, et toidul ei ole midagi viga."
"Ma ei näe erilist põhjust, miks te peaksite andma mulle mürki täna hommikul pärast seda, kui te tulete ja ütlete, et mind mürgitati eile õhtul," tunnistasin ma. Kuid mu maitsemeel oli ärgas ja otsis vähimatki kõrvalmaiku. Midagi sellist aga polnud. See oli rammus kihiline kook, mis oli täidetud küpsetatud õunte ning vürtsidega. (lk 435)
  • Robin Hobb, "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000


Luule

muuda

Selles kirjus ilmas, taevas aita,
võib nii kergelt leida, mida laita.
Tantsu laidavad, kel saapad narrid,
kangeid vürtse need, kel maokatarrid,
viiulit, kel sõrme otsas villid,
maalikunsti, kellel tuhmid prillid,
mõõka irvitavad nürid käärid,
värsket noorust hambutud megäärid,
kes ei tunne mee ja pipra vahet,
muidugi näeb peenes maitses pahet.


Ma tean, et hardus lõhnab nagu vaik
ning joobumus kui kõdunevad ploomid,
et kiivusel on sapiõunte maik
ja mõtteil nagu õitelgi aroomid.
Ma tean, et ööseti võib süüa kuud,
et mõrkjalt vürtsised on vanad müürid,
et saaki pillavad kui viljapuud
ka tapetid ja unustet gravüürid.


  • [Celimene:] Sestsaadik kui Damis võttis endale pähe,
    et tal maitse on peen, kõik meeldib talle vähe.
    Ta ühtki loetud teost ei tihka kiita heaks,
    sest kardab, et me siis teda võhikuks peaks.
    Tema arust vaid loll võib tunda puhast mõnu,
    kui asjatundja roll on leida laidusõnu.
    Et demonstreerida suurt üleolekut,
    on ikka sapine ja halvustav ta jutt.
    Ka meie vestlustest ta hoiab ennast eemale -
    talle tunduvad need liiga labasel teemal.
    Risti rinna peal käed, vaimukõrgustest mees
    vaatab kaastundes pealt, mis toimub all ta ees.
    • Molière, "Misantroop", teise vaatuse viies stseen


Eile tegin väikse katse, panin pirukasse muna —
maitse oli, nagu oleks pirukasse pandud muna.
/.../

Allikata

muuda
  • Need, kes ütlevad, et annavad rahvale seda, mida ta tahab, alustavad rahva maitse alahindamisega ning lõpetavad selle rikkumisega.
  • Halval maitsel on piirid, vaid hea maitse on piiritu. Inetusega võib harjuda, hoolitsematusega mitte kunagi.

Vanasõnad

muuda
  • Kes karja ei kaitse, see leiba ei maitse.
  • Kui kõht täis, ei maitse leib.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Kirjandus

muuda
  • Eik Hermann, ""Michel Foucault' maitse" Sirp, 10.06.2011
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Maitse&oldid=90395"