Askeldamine

Proosa

Kes nüüdsest peale kunsti või käsitööd ei hakka harrastama, sellel läheb lugu täbaraks. Teadmine ei aita enam maailma kiiretes askeldustes; enne kui kõigele tähelepanu jõuab osutada, kaotatakse iseennast.
- Johann Wolfgang Goethe, "Aforisme". Valinud ja tõlkinud Mati Hint. LR 33/1974, lk 35

Nii näiteks on igapäevane askeldamine, mida ma vihkan, minu jaoks - olme. Kellegi teise jaoks võib just see olla - poeesia. Ja rännak ei tea kuhu ilma otsa (seda ma jumaldan!), vihmas (seda ma jumaldan!) - on minu jaoks poeesia. Teisele võib see olla olme. Pole mingit olmet iseeneses. Selle tekitab ainult meie vihkamine. Niisiis, kogu materiaalsus, mida sa vihkad, ongi - olme. Olme: vihatav silmanähtavas.
- Marina Tsvetajeva kirjas Valentin Bulgakovile, 2. jaanuaril 1926, rmt: Marina Tsvetajeva, "Elu tules. Pihtimused", koostanud Tzvetan Todorov, tlk Mirjam Lepikult, 2007, lk 274

Jooksmist-sibamist oli tal palju, küll laste, küll loomade, küll kõige muu pärast, aga ometi muutus ta päev-päevalt ümaramaks ja see ümarus oli juba niisugune, mis enam väheneda ei tahtnud. Perenaisele see teadagi sobis, see lisas talle väärikust ning tõstis Tollimäe tähtsust. (lk 53)
- Veera Saar, "Surnuist ei räägita...", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 47-70

Ent ühel päeval sai tondinahkade vaikne elu häiritud. Neid uusi põlvkondi oli ju küll ja küll peale kasvanud, nüüd aga ei tahtnud üks nooruk kuidagi teiste kombel taltuda. Ta sagis lamavate tondinahkade vahel, lõi vilju katki, vaatas, mismoodi need seest välja näevad, murdis oksi, torkas neid maa sisse, tegi palmilehtedest lehvikuid, suges narmasjuurtega oma kõrvataguseid ja tüütas tillukesi siniseid ämblikke. Ta tüütas oma ringirabelemisega nii pisikesed putukad kui ka suured tondinahad päriselt ära. Nii mõnigi pahane tondinahk pidi ennast istukile ajama, et seda rahutut hinge kurja sõna abil lamama sundida.
- Aimée Beekman, "Tondinahad", 1977, lk 7-8

Niisiis, ütleme lihtsalt, et Ankh-Morpork on niisama tulvil elu kui vana juustutükk kuumal suvepäeval, ta on niisama karjuv kui vandumine katedraalis, sama ere kui õlilaik, sama värvikirev kui sinikas silma all ja niisamuti täis tegevust, tootmist, askeldamist ja külluslikku puhtakujulist sebimist kui surnud koer termiidipesas.
- Terry Pratchett, "Mort". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 1999, lk 25

Vanaemal oli rohkem ärivaimu kui vanaisal. Tema rabeles ja rahmeldas, jooksis kogu aeg ja oli töökas. Vanaisa oli boheemlane ja luges palju, aga vanaema meelest oli lugemine ajaraiskamine.
- Heljo Mänd, "Elu roheline hääl", 2007, lk 18

Hommikud Fox Way tänava majas number 300 olid rahutud ja heidutavad. Tihe järjekord vannitoa ukse taga ja üksteisele nähvamine seepärast, et teepakke pandi tassidesse, kus juba olid teepakid sees. Blue pidi minema kooli ja mõned produktiivsemad (või pisut kehvema vaistuga) tädid pidid minema tööle. Röstsaiad läksid kõrbema, müsli ligunes pehmeks, külmkapi uks seisis mitu minutit järjest ootavalt lahti. Võtmed kõlisesid ja kiirustades otsustati, kes autot juhib ja kes kuhu istub.
- Maggie Stiefvater, "Kaarnapoisid", tlk Evelin Schapel, 2013, lk 34

[Henrik:] "Mina ei ole mesilasi kunagi eeskujulikuks pidanud. Kõik see kärgedega askeldamine. Kokku hoida või raisata on minu jaoks täiesti asjatu küsimus. Karud tulevad igal juhul, eks ole?"
- Sirpa Kähkönen, "Graniitmees", tlk Piret Saluri, 2017, lk 228

Vadistades siin ta liigub,
vanaisa põlvel kiigub,
vannis oma varbaid loeb,
õhtul ema kaissu poeb.

Pühapäev
on minu päev,
siis on palju toimetusi.
Korras olema peab maja,
kas ma teen kõik nii, kuis vaja?
Kas on alustassile
pandud piima kassile?
Kas on tolmust puhtad toad,
kuivatatud kahvlid-noad?

Juba poed tegid uksi lahti,
juba hakkasid askeldama.
Kesk pankade räga ja raha
me Jumalat uskusime.
Ja tema meid nõndasama.