Andestus

Andestus ehk andestamine ehk andeksandmine on loobumine kellegi süüdistamisest või kättemaksu taotlemisest või tema suhtes pahameele või viha tundmisest tema süü või eksimuse eest.

Rembrandt, "Kadunud poja tagasitulek" (1668). Luuka evangeelium, 15:11 jj.

Carl Vilhelm Meyer, "Andestus" (1908-1909)

Proosa

• Ma ei saa Descartes'ile andestada: ta oleks hea meelega tahtnud kogu oma filosoofias ilma Jumalata toime tulla, aga ometi oli ta sunnitud laskma anda Jumalal laksu, et maailm liikuma panna; rohkemaks pole tal Jumalat vaja.
  • Blaise Pascal, "Mõtted", 77/1001, tlk Kristiina Ross, 1998, lk 51

• [D'Artagnan:] "Ma palun teilt vabandust seks puhuks, kui ma ei saa tasuda oma võlga kõigile kolmele. Härra Athosel on õigus mind tappa esimesena, mis vähendab tunduvalt minu võlakohustuse väärtust teie suhtes, härra Porthos, ja teie suhtes, härra Aramis, muudab ta selle väärtuse nulliks."
  • Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 50

• Me peaksime alati andestama, kahetsejale tema pärast ja kahetsust mitte tundvale inimesele meie eneste pärast.
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007, lk 9

• "Ärge kartke," lausus ta, märgates, et Tavi on ahastuses ja väriseb, "vihkamisest surmapäeval pole te varem kuulnud, aga ma p e a n teiega nii rääkima; võib-olla peaksin ma veel rohkem ütlema. Ma ei tea, millega te mu südant liigutasite, aga ma annan teile andeks. Jah, annan andeks!", hüüdis ta, nähes, kuidas Tavi silmad tumenesid. "Te ägestute, sest arvate, et mul pole õigust ega põhjust teile andestada, et me näeme teineteist esimest korda. Kas te ka teate, et võib andestada puule, kivile, ilmale, maavärisemisele, — et võib andestada inimestele, — elule? Andestate mulle ka teie. Õnnelikul on kergem andestada."
  • Aleksandr Grin, "Sädelev maailm", tlk M. Käbrik, 1972, lk 88

• Ma kahetsen täielikult, kahetsen palavalt. Olen valmis tegema kõik, et juurdlusele kaasa aidata... Ma olen nimetanud ja olen valmis uuesti nimetama kõiki isikuid, kelle kohta ma mäletan, et nad olid varem osalised parteivastases võitluses... ma teen seda lõpuni, tuletades need kõik meelde, sest see on minu kohus. Ma võin öelda ainult seda, et kui mul oleks võimalik kogu rahva ees andestust paluda, oleks see mulle suur kergendus... Nähku teised minu raske näite varal, mida tähendab partei teelt kõrvalekaldumine ja kuhu see võib viia...
  • Grigori Zinovjev, "Avaldus uurijatele", 13. jaanuaril 1935 (cit. via Edvard Radzinski "Stalin", tõlkinud Margus Leemets)

• Mõistmine on andestus.
  • Nikolai Baturin, "Mu ööde päevik"

• Kui otsustad andestada, pead arvestama, et see pole ilmselt viimane kord.
  • Philipp-Teedy Tüür, "Aforismid: Õhtune tagasivaade päevale" (2000)

• Mul on kahju ja ma vabandan.
  • Peaminister Mart Laar pressikonverentsil 9. veebruaril 2001, kaks päeva pärast seda, kui oli alguses eitanud Edgar Savisaare pildi pihta märki laskmist.

• Inimesed üldiselt pigem surevad kui annavad andeks. Nii raske on see. Kui Jumal ütleks otse välja: "Ma lasen sul valida, anna andeks või sure," telliks suur hulk inimesi kohe kirstu ära.
  • Sue Monk Kidd, "Mesilaste salajane elu", tlk Johanna Ross, 2008, lk 263

• Anna vahel oma riigile andeks. Kui see ei ole võimalik, mine mõnda teisse riiki. (lk 2204)
  • Ron Padgett, "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206

Film

• Andestust, aga lammas konsumeeris meie apellatsiooni.
  • Filmist "Mehed ei nuta" (1968)

Draama

• [Herzen:] Aga Marx on kodanlane perseauguni välja.

[Natalja:] Aleksandr! Ma ei taha seda sõna kuulda.

[Herzen:] Vabandust, keskklass.

• Tom Stoppard, "Laevahukk", II vaatus

Luule

Mõtlen sulavatele liustikele,
delfiinidele, merihobudele,
angerja teekonnale,
näkineidudele ja sireenidele,
kes ei laula enam ammu kalade,
vaid puntraks keerdunud
plastikumägede keskel.
Kui palju on neil aega?
Kui palju on meil aega?

Kas me jõuame andestada
kilekotibuumi vallapäästjatele
ja neile, kes pidasid nailonsärki,
plasttopsi ning -kõrt arengu näitajaks,
kuigi igas särgis, topsis, kõrres ja kotis
oli lõks, mida tassiti riigist riiki,
ilma et seda oleks märganud ükski toll?

• Livia Viitol, "Puhast leiba ja vett", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 10-11