Johannes Vares

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (vkj 31. detsember 1889), Kiisa küla, Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 29. november 1946, Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli Eesti Nõukogude nukuvalitsuse peaminister 1940. aastal ning Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1940–1946.

Johannes ja Emilie Vares Pärnus 1931. aastal.

Luule

• Oo, vaata, inimene, eneselle silmi!
  • "Epiloog"

 
Iga inimene kannab oma südames päikest,
        tähendab: päikseid rohkem kui üks,
                päike südameile korrat,
                päike inimeses paljundet.

• "Multiplitseerit keskpäev"

Kõik luugid on lahti,
                kõik aknad on avat.
        Lükake eemale mõistuse kardin
                ja ideede pesu,
                        mis looritab meeli!

• "Maailm on lahti"

Tulnud on tund,
                kõigil kui mõisted pääs segi vaid,
avastada, tunneks et inimkond
                ideede valerahategijaid…

• "Tund on tulnud"

Algusen polnud sõna
                                                                – oli joon.
Polnd harmoonilist kõla
                                                                – oli toon.
Maakera vettinud risu
                                                                peksis torm,
polnud väärtuslist sisu
                                                                – oli vorm.

• "Yrgelemendid"

Tema kohta

• Nietzsche meeldis talle sellepärast, et see filosoof vihkas ristiusku, jumaldas tugevat isiksust ja ülistas instinkte.
  • Johannes Semper Varese kohta, kes koolipoisieas tutvustas talle Nietzschet, 1969. aastal ilmunud mälestustes; cit. via: Mart Kivimäe, "Nietzsche "Zarathustra" – 75 aastat hiljem. Eestinduse uustrükkide kriitikaks" Sirp, 8. detsember 2006, lk 3–4

• "Aga mina saan ikka peaministriks?" päris Vares.

"Saad, saad," lubas Säre. Vares läikis näost.

"Kas mulle kroon ka pähe pannakse?" küsis ta.

"Ei," vastas Säre. "Aga ära sellepärast kurvasta. Tühja sest kroonist. Saad ilusa kaabu ja hakkad sellega lehvitama."

Vares palus veel, et uueks Eesti hümniks saaks laul "Vares, vaga linnukene". Säre lubas sellele mõelda. (lk 42)

• Andrus Kivirähk, "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008