Murre

Proosa

Keeled erinevad üksteisest tavaliselt mitte ainult struktuuri, vaid ka suhtelise prestiiži poolest. Muidugi sümboliseerib siin keele prestiiž selle inimgrupi prestiiži, kes seda keelt kõneleb. Sellist ühiskonda polegi, mis oleks täiesti stratifitseerimata; ka ainult ühte keelt kõneleval ühiskonnal on teatud hierarhiline struktuur, mille juures kõnestiil või keelepruuk võib mängida identifitseerivat rolli. Igas keeles on tavaliselt murdeid, mis võivad olla territoriaalsed või sotsiaalsed. Sama keele murretel võib olla erisugune prestiiž. Ning rohkem kui ühte keelt kõnelevas ühiskonnas on keele osatähtsus ühiskonna prestiižistruktuuris harlikult õige suur. (lk 12)
- Ilse Lehiste, "Keelekontakt — keelekonflikt. Aulaloeng 21. mail 1997", Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998

"Rohkemgi, härra," ütles Planchet, "ma oskan päris võõrast keelt, nimelt flaami keelt."

"Ja kus pagan sa seda õppisid?"

"Artois’s, kus ma sõdisin kaks aastat. Kuulake: Goeden morgen, mynheer, ith ben begeeray te weeten the ge sond hects omstand."

"Mis see tähendab?"

"Tere hommikust härra, tõttan küsima teie tervise järele."

"Ja seda sa nimetad keeleks?" (lk 72)

Ma nii väga tahaksin, et meil ei oleks olemas ainult võru ja setu keele aabitsad, õpikud ja mulgi töövihik, vaid oleks ka teiste Eestimaa murdekeelte õpikud, töövihikud, sõnaraamatud ja kõik muu.
Kui meie vennasrahvad kurdavad, et nende keelt ei taheta sealkandis omandada, kus nemad parasjagu asuvad, sügaval Venemaa kõhus, siis meil on paremini riigikeelega – muidugi, see on ju riigikeel –, aga murdekeelega tegelikult väga hästi ei ole.
Minu arvates peaks rohkem tähelepanu olema murdekeeltel. Nad on nii ilusad ja salapärane tunne on lausuda sõnu võõras keeles.
- Kersti Kaljulaid Abja-Paluojal soome-ugri kultuuripealinna avaüritusel 13. veebruaril 2021; "Kersti Kaljulaid: peaksime murdekeeltele rohkem tähelepanu pöörama" ERR, 13.02.2021

Eesti piirkondlike keelte kasutamine jumalateenistusel on mu meelest täiesti põhjendatud, sest annab kiriklikule talitusele täiesti teistsuguse koloriidi, muudab selle palju inimlikumaks ning omasemaks.
- Marju Kõivupuu, "Murdekeelne jumalateenistus sobib kirikusse". Eesti Kirik, 29. august 2012

Emakeelte ja isamaade Euroopas on tarvis luua vaimne miljöö, mis mitte üksi ei respekteeri üksikuid emakeeli ja nende dialekte, vaid ka naabrite keeli ja kultuuri. (lk 14)
- Els Oksaar, "Emakeelte ja isamaade Euroopa. Aulaloeng 19. mai 1993". Tartu: Tartu Ülikool, 1994

Omaette teema on romaani leksika, nimelt täiesti ainulaadsed sõnad. Kui Zabužkolt on küsitud, mis huvitavas murdes ta ometi kirjutab, on ta vastanud, et ei kasuta mingit murdekeelt ja et tema emakeeleks on ukraina kirjandus. Zabužko armastab mängida keele kogu diapasoonis, kinnitades, et keel on tema elu suurim armastus: "Ainult keel võib ühendada muusika ja müüdi - kaks asja, ilma milleta maailm oleks lihtsalt elamiskõlbmatu." Tõlkijana ei hakanud ma sedapuhku siiski sõnaloomet harrastama - suutmata saavutada soovitud loomulikkust ja heakõlalisust, otsustasin säästa lugejat liigsest kulmu kergitamisest. (lk 113)
- Veronika Einberg, "Saateks", rmt: Oksana Zabužko, "Ukraina seksi väliuuringud", LR 30-31/2023, lk 111-116