Pits

(Ümber suunatud leheküljelt Pitsikudumine)

See artikkel räägib tekstiilist; jooginõu kohta vaata artiklit Pits (anum).

Lavinia Fontana, "Bianca Lucia Aliprandi, née Crivelli" (u 1602)
Emma Ekwall (1838-1925), "Interjöör pitsi niplava neiuga", s.d.
Émile Munier, "Noore itaallanna portree" (1874)
Josefine Osnaghi (1861–1939), "Vaikelu pitslinaga", s.d.
Ernesztin Lohwag (1878-1940), "Daam valges pitskleidis", s.d.


Pits on silmustest mustrikirjadega tekstiil, mis on valmistatud sõlmides, õmmeldes, heegeldades või kududes.

Proosa

muuda
  • [Mrs. Bennet:] "Ja tema õed on nii veetlevad naisterahvad. Ma pole eluilmas näinud elegantsemaid kleite, kui neil seljas olid. Usu mind, mrs. Hursti pitsid..."
Siin katkestati teda jälle. Mr. Bennet keeldus resoluutselt tualettide kirjeldust kuulamast ja mrs. Bennet oli sunnitud kõneainet vahetama.


  • ... valge peen jahutolm, mis mahendas kõik pinnad ja muutis isegi ämblikuvõrgud haldjapitsiks, jahu maguspuhas lõhn — kõik see tekitas Maggie's tunde, et võrreldes tema enda igapäevase välise eluga, on veski hoopis erinev väike maailm.


  • Jõudeelus on palju pisiasju ja aristokraatseid kapriise, mis nii hästi sobivad ilu juurde. Õhkpeen valge sukk, siidkleit, pitsist rinnaesine, kaunis king jalas, ilus pael peas - ei tee inetut naist ilusaks, kuid teevad kena naise kauniks, kõnelemata veel kätest, mis sellega ainult võidavad; selleks et kauniks jääda, peavad käed - eriti naistel - olema tegevuseta. (lk 105)
  • Peeti parajasti jutlust, mistõttu kirik oli rahvast täis. Porthos kasutas juhust, et naisi silmitseda: tänu Mousquetoni hoolitsusele ei võinud sisemist häda välimusest sugugi märgata. Ta kübar oli küll natuke kulunud, sulg veidi pleekinud, tikandid pisut luitunud ja pitsid rebenenud, kuid poolhämaruses kadusid kõik need pisiasjad ja Porthos oli ikka endine ilus Porthos. (lk 297)


Luule

muuda

Ning hõbekuljuseid on naermas õhus.
Kui leerilapsed seisvad kirsipuud,
Kui mõrsjad, keda ehteküllus rõhus,
Nii valged valges, õrnad abitud —
Oh, tuulepeiul abinõu on tõhus
Neid heiduta, kui vilkalt andes suud,
Ta vallandab neil helmeloori veidi
Ja kergitabki pitsilise kleidi.

  • Marie Under, "Stanssid" kogus "Sinine puri" (1918), lk 25


Must atlas lohises maani,
mäng voltides kahisev-kehk.
Levis otsekui vanast romaanist
koirohu ja rooside lehk.

Ning pehkind pitside põrmus
kaks rinda: kaks rästikupääd.
Luukollasel sõrmel sõrmus
tõmbus uduseks nagu jää.


Ei mina see ei ole, aga arvan,
see olla võib mu ammukadund kleit.
Veel valge pits tal keerles kaela ümber.
Mis enam tast. Ei ma, iidvana eit,
nüüd kanna nooreaja pulmarüüd.

  • Mari Vallisoo, "Kaks kallimat" 2, kogust "Mälestusi maailmast" (2015), lk 315


Väsind voorimees viis nad hotelli
pitsivahus kus ees ootas säng
enne veel joodi pisut martelli
oh, mis õnnelik lõputu mäng


Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel