Vari

otsese valguse eest kaitstud ala
(Ümber suunatud leheküljelt Varjud)

See artikkel räägib vähese valgusega alast; Juhan Liivi jutustuse kohta loe artiklist Vari (Liiv).

Émile Friant, "Varjud" (1891)
Ferdinand du Puigaudeau, "Varjuteater: küülik" (1898?)
Marianne Høst, "Nurgake Sønderhos" (1901)
Edmund Blair Leighton, "Vari" (u 1909)
Helen Galloway McNicoll, "Puu vilus" (1910)

Vari on ümbritsevast vähesema valgusega ala, kus miski valgust varjab. Kujundlikult nimetatakse varjuks ka kohta või vahendit, mis kedagi või midagi kellegi või millegi eest kaitseb ehk varjab.

Piibel

muuda
  • Aga Hiskija küsis Jesajalt: "Mis on märgiks, et Issand teeb mu terveks ja et ma kolmandal päeval võin minna Issanda kotta?"
9 Ja Jesaja vastas: "See olgu sulle märgiks Issandalt, et Issand teeb, nagu ta on ütelnud: kas peab vari minema kümme pügalat edasi või kümme pügalat tagasi?"
10 Ja Hiskija ütles: "Varjul on kerge minna kümme pügalat edasi. Ei, parem mingu vari kümme pügalat tagasi!"
11 Siis prohvet Jesaja hüüdis Issanda poole, ja tema laskis varju, kuhu see Aahase päikesekellal oli laskunud, minna kümme pügalat tagasi.

Proosa

muuda


  • Ja õigused, rikkus? Püüa neid saada, aga ära vihka neid, kellel nad on. Sina teeksid sedasama nende asemel, mis nemad on teinud. Nad on inimesed nendesamade tundmustega mis sinul, ja ka head inimesed, ehk nad küll sinust aru ei või saada, sest et nad oma aja vangis on. Nad on endid sinust paremaks hakanud pidama; seda nad ei näe, et sinu südames seesama liigub, mis nende südames, sest vari on ka nende silma ees, mis nende pilku varjab. Sinu silmi varjab vaesus, nende oma rikkus — ühesuguse varjumetsa tagused olete mõlemad, ollakse mõlemal pool.


  • [Woland:] "Aga kas sa ei tahaks nii lahke olla ja järele mõelda, mida teeks see sinu hea, kui poleks kurja, ja kuidas näeks välja maa, kui tema pealt kaoksid varjud? Varjud tulevad ju inimestest ja asjadest. Siin on minu mõõga vari. Kuid varju heidavad ka puud ja elusolendid. Kas sa ei taha viimati kogu maakera paljaks laastata, et puud ja kõik, mis elab, tema pealt ära hävitada, sest sa oled pähe võtnud nautida paljast valgust?"


  • [Haldjakuningas kääbik Bilbo Bagginsile:] "Ärgu sinu vari iialgi lühenegu (sest muidu muutub näppamine liiga hõlpsaks)!"


  • Maailmas on viis miljardit puud, ma vaatasin raamatust järele. Iga puu all on vari, eks ju? Niisiis, millest tuleb öö? Ma ütlen sulle: nendest varjudest, mis viie miljardi puu alt välja ronivad! Sa mõtle ainult! Varjud jooksevad õhus ringi, võiks öelda, et ajavad vee sogaseks. Kui me ainult oskaksime välja mõelda, kuidas saaks teha nii, et need viis miljardit varju ei pääseks puude alt välja, siis me võiksime pool ööd üleval istuda, Doug, sest ööd ei oleks!


  • Huvitav, et tollal võis surm olla valgus, mitte vari nagu praegu. Nagu poleks ma toona veel surma tähendust osanud mõista. Nüüd kükitab surm musta nähtamatu kogumina mu toanurgas, aga kui ma tema poole vaatan, on ta kadunud. Või ehmatab mind teistviisi. Mõni päev tagasi läksin mööda tänavat, pikk vari selja taga, aga äkki ühel valguse murdumise hetkel oli vari minu ees ja ma võpatasin kohkunult: just nagu oleks surm mind kätte saanud.
  • Heljo Mänd, "Elu roheline hääl", 2007, lk 26

Luule

muuda

Tean: nii tõesti kui päike tõuseb, ei näe ma iial
seda hingetut hetke, mil ta on seniidis.
Tulevik heidab mulle oma õndsa varju,
mis pole muud kui üksainus päikesetulv.
Valgusest läbistatuna suren ma.
Kui olen jalge alla tallanud kõik juhusliku,
pööran elule naerdes selja.


Saand uhkusest alandlikkus
ja trotsist allaheit.
Soe muld ja varjude pikkus
mu mahalööd pilgu leid.

  • Marie Under, "Õhtune käik", rmt: "Uneretk", 1968, lk 29


Inimesest kõik variseb põrmuks,
varipilt jääb vaid teistele meelde.

  • Jarkko Laine, "Päralooži prohvet kõneleb" 6: "Olemasolu tähendusest", tlk Viivi Luik, rmt: "Kümme nüüdissoome luuletajat" (1991), lk 155


Suur vari tõuseb mööda tahmast seina
üks päev su päevist sulas nagu vaha
must hobune jääb uttu aia taha
ja pihlakas on korraga täis leina

  • Jaan Kaplinski, "* Suur vari tõuseb mööda tahmast seina", rmt: Kirjutatud: valitud luuletused" (2000), lk 105


Kui vihma sajab,
siis on varjud tuhmimad,
või neid polegi.
Sest kõik on üksainus vari.

  • Maarja Undusk, "Vihmavarjumäng", rmt: Madli Morell, "Tõsimäng", 1983, lk 30


Üha selgemaks saab seinal vari,
mis mind sünnist saati
painanud.

Ma ei osand kõnelda veeel.
Sellest.
Aga juba olin aimanud.

  • Doris Kareva, "* Üha lühemaks jääb päev" kogus "Vari ja viiv" (1986), lk 6

Vanasõnad

muuda
  • Abi aiast, vari võrgust.
  • Kuidas karjane, nõnda kari; kuidas valgus, nõnda vari.
  • Öö on varga vari.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel