Järjekord

Hando Mugasto, "Mehed järjekorras supikatla juures" (1930)

Raamatusarja "Põnevik" järjekordse osa osta soovijate järjekord Paides raamatukaupluse juures Väike-Aia tänaval 1987. a. kevadel

Proosa

• "Kuninga" juurest välja astudes peatasin uulitsal, ei pääsnud edasi: ühel pool seisis suhkrusaba, teisel pool piimasaba. Kuulsin veel räägitavat soola-, silgu- ja heeringasabast. Kõik tahedad sabad vihmarikkal ajal!

"Mitmes olete?" küsisin ühelt sabalülilt.

"Tuhande kahesaja seitsmekümnes neljas."

"Ohoh! õige kenake saba," laususin ma ja lisasin endamisi juure: Loodusteadlased eksivad, arvates, et sauruste ajal kõige pikemad sabad olid. Praegusest sõjast saadik muudavad nad paratamata oma arvamise. Ja kui Euroopa kultuur kord küllalt vanaks saab ja nii kõrgele tõuseb, et inimesed loomulikkude toiduainete asemel ainult pisitillukesi keemilisi preparaate vestitaskus kannavad (siis kaob meil muidugi praegune õrn ja keeruline sisemus ning arstiteadus kustutab maha kõhu-, kopsu-, maksa- ja südamehaigused; ka käte ja jalgade vigadest saame lahti, lihtne sisemus tekitab ju lihtsa välimuse — muutume na umbes liimuka sarnaseks) ja kui unustatakse praegused keeled ja grammatikad ning uurijatele aastatuhande tagant vaadeldes tundub, nagu oleks venelastel, sakslastel ja prantslastel ühine keel olnud, siis ehk leiab mõni nupukas teadlane, et umbes selsamal ajal siin mingisugune kolepika sabaga metslane elutses, kes enamasti linnamajadesse püüdis sisse roomata. Selle metslase vastu pääsiski üleüldine rahvaste sõda lahti. See oli üks hirmsamatest võitlustest, mida esiaeg tunneb, sest metslases oli midagi selletaolist, nagu Ilmutamise raamatus jutustatud. Aga nähtavasti jäi inimene võitjaks, sest paartuhat aastat hiljemini, kust juba kindlad ajaloolised dokumendid olemas, ei tuletata enam seda ilget roomajat peletist meele, kelle nime lahutamata osaks on saba.

• A. H. Tammsaare, "Õigusest ja ülekohtust", rmt: "Sõjamõtted" (1919), lk 104

• Läksin läbi lumetuisu jalgsi koju, et end värskemaks raputada, pühkida endalt see, mida kommunism kleebib porina inimese külge. Toidupoe ees singisaba ja sabas Marian Brandys, režiimimeelne kirjanik, aga inimesena tore. Rääkisime mõne hetke koosolekust. Brandys, lausudes sõnu nagu "sotsrealism", "kirjanduslik meetod” ja "katoliiklik vaatepunkt", tasandas häält ja vaatas ringi, justkui oleks teda miski ähvardamas. Justkui kardaks, et talle ei müüda sinki. Kohutav.
  • Leopold Tyrmand, "Päevaraamat 1954", tlk Hendrik Lindepuu, 2021, lk 117

• Pöördu alati võõraste jumalate poole. Nad kuulavad su ära väljaspool järjekorda.
  • Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja Arvo Valton. LR 48/1977, lk 15

• Teine järjekord liigub kiiremini.
  • Etorre'i tähelepanek, rmt: Arthur Bloch, "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Tallinn: Ersen, 1999, lk 165

• Aliide mäletas hästi, kuidas kõhukas ja lõualotiga Volli oma veteranirinda ette lüües alati väljaspool järjekorda sisse pressis. Varahommikust saati järjekorras seisnute silmakoobastest kerkis pinnale viha, mis püüdis tabada Volli jalgu. See ei saanud aga kunagi kätte Volli saapaid, ükskõik kui pikk oli ka järjekord, sest Volli jalg polnud siis veel nõrk, vaid tugev ja rasvane ning ühe silmapilguga ületas see kord ühe, kord teise poe läve, jättes selja taha viha tiheda voolu. Kui Volli ja ta semud poest lahkusid, olid letil üksnes jäänused.
  • Sofi Oksanen, "Puhastus". Tõlkinud Jan Kaus. Varrak, 2009, lk 75

• Betti oli ise näinud Olümpia restorani ukse taga vabu kohti oodates, kuidas mingid tiblad järjekorrast ette trügisid, viiekopikalisega ukseklaasile koputasid ja neile avama loivanud pahurale šveitserile teatasid, et nad tuleb viivitamatult sisse lasta, sest nad on Moskvast. "Ja mis siis?" imestas uksehoidja täiesti siiralt. "Mida te sellega nagu ütelda tahate?" Moskvalased kordasid veelgi tähtsamalt, et nad on Moskvast.

"Jah, väga kena, rõõm kuulda, mina olen Paidest, nüüd elan Tallinnas," ütles šveitser surmtõsiselt ja lõi moskvalaste nina ees ukse kinni, mispeale nood pahuralt minema läksid.

• Maimu Berg, "Moemaja". Petrone Print, 2012, lk 112

• Meil kõigil peab jaguma n-ö kriisiametite pidajate vastu empaatiat ja lahkust. [---] Kui väsinud pereõde palub oodata, siis ei ole mõtet teda süüdistada pikkades järjekordades. Kui klienditeenindaja ei naerata toidupoes, siis tõenäoliselt on tal tulnud kassast läbi lüüa juba rekordilised kogused toitu ja ta enam ei jaksa. [---] Piirivalvur ei ole süüdi, et sa pead ankeeti täitma ja aega kulub rohkem kui tavaliselt. Kõik need inimesed hoiavad ka eriolukorras meie ühiskonda toimimas. Oleme mõistvad ja heatahtlikud.
  • Riina Sikkut, "Eriolukord nõuab ka erakordset empaatiat" ERR, 15.03.2020

Luule

Sinu hääks, isamaa, kes
Turgudel parimaid lapsi sul leegion
raginal vaagimas, kui tragi keegi on.
Järjekord! Isamaa, las ma ei trügi
sekka. Ei anna su põsele suud
nagu emale.

• Paul-Eerik Rummo, "Ringrajalt kõrvale" kogus "Lumevalgus... lumepimedus" (1966, LR 22/23), lk 17

Andris Šķēle taga Püha Peetruse värava ees
seisab terve trobikond igasugu rahvast,
sest Peetrus ei suuda juba aastaid otsustada,
kas lasta Šķēle taevasse või siiski mitte

• Inga Gaile, "*Iga hiilgava mehe taga seisab hiilgav naine...", tlk Contra, Müürileht, 17. oktoober 2022