Vikitsitaadid

Riina Sikkut

Eesti poliitik

Riina Sikkut (sünninimi Riina Rae; sündinud 12. jaanuaril 1983) on Eesti sotsiaaldemokraatlik poliitik, XIV Riigikogu liige. Ta oli tervise- ja tööminister Jüri Ratase esimeses valitsuses.

Riina Sikkut (2019)

Kirjutised

muuda
  • Tõepoolest on Eesti ja EL-i jaoks globaalne konkurentsivõime tähtis, aga see ei tähenda konkureerimist madalaima hinna kategoorias. Seda ei suuda me juba ammu ja see ei saa ka eesmärk olla, sest sellega kaasnevad kehvad töötingimused ja madal palk. Euroopa konkurentsieelis peab olema mujal. Ka biolagunevad pakendid, mahetooted, käsitöö ja Eestis kasvatatud maasikad pole turul madalaima hinnaga, aga me ostame neid ikka. Me teeme seda, sest see vastab meie väärtushinnangutele, esindab midagi, mida tahame toetada ja mille tarbimist eelistame.
  • Ei saa välistada, et mõne inimese puhul on nii ka juhtunud, aga tööturul ei vähenda struktuurset ebavõrdsust "pinguta rohkem ja ole parem" soovitused. Eriti olukorras, kus naised pingutavadki - nende keskmine haridustase on meeste omast kõrgem. Statistikaameti andmetel on naised alates 1997. aastast osalenud rohkem ka elukestvas õppes. Palgakõnelustel millegipärast 23 aastat pingutamist ja tubli olemist arvesse ei lähe.
  • Eestis on ikka veel levinud arusaam, et palgalõhe väheneb loomuliku arengu najal niikuinii ja mingit sekkumist ei ole vaja. Ebavõrdsuse jätkumist ei saa lubada ning vaikselt loota, et sooline palgalõhe kaob iseenesest või vaba turu toimimise tulemusena. Nii nagu vaba turg lubab "orjapidamist", pigistab turg silma kinni ka ebavõrdse palga maksmise ees.


  • Meil kõigil peab jaguma n-ö kriisiametite pidajate vastu empaatiat ja lahkust. [---] Kui väsinud pereõde palub oodata, siis ei ole mõtet teda süüdistada pikkades järjekordades. Kui klienditeenindaja ei naerata toidupoes, siis tõenäoliselt on tal tulnud kassast läbi lüüa juba rekordilised kogused toitu ja ta enam ei jaksa. [---] Piirivalvur ei ole süüdi, et sa pead ankeeti täitma ja aega kulub rohkem kui tavaliselt. Kõik need inimesed hoiavad ka eriolukorras meie ühiskonda toimimas. Oleme mõistvad ja heatahtlikud.

Intervjuud

muuda
  • Kui tahame täielikku kasu saada, kas teaduse arengust või teaduse rakendamisest tervishoius, siis on meil vaja ka seda infot, mida välismaal kogutakse. Meil on vaja, et andmed ja kogemused liiguksid üle piiride ning seda ei saa üksi teha.
  • See on erakordne, et meil on geenivaramus juba 52 000 geeniproovi kogutud ja selle põhjal antakse personaalset tagasisidet. Teised riigid küll praegu loovad oma biopankasid ja hakkavad geeniproove koguma, aga meil on juba tagasiside vormid. Me nõustame inimesi ja anname infot, miks mõni ravim nende jaoks töötab või ei tööta ja kuidas ravimikogust muuta, et see tegelikult neile sobiks.
  • Personaalmeditsiinist saavad juba praegu kasu geenidoonorid, kes kümme aastat tagasi geeniproovi andsid ja on nüüd saanud tagasiside. Nagu Lili Milani ka täna laval rääkis, siis on meil inimesed, kellel näiteks depressiooniravim pole seni töötanud. Aga teades patsiendi geneetilist infot saad sa aru, miks see nii on. Kas on teine ravim, mis tema jaoks töötab või tuleks kogust muuta. Samuti on meil kõrge päriliku kolesterooliga inimesed, kelle südamehaiguste risk oluliselt väheneb, kui nad hakkavad noores eas statiine võtma. Tegelikult personaalmeditsiin juba töötab.


  • [P]aindlikkus tööjõuna ei ole kuidagi soospetsiifiline. Mitte naised ei soovi teistmoodi töötada kui mehed, vaid ühiskondlik norm ja peres kokkulepitud tööjaotus, milles laste ja eakate eest hoolitsemine on naiste vastutada, mõjutab seda, kuidas ja millal naised tööd teha saavad. Nii et see on teema küll. Et kaoks sooline palgalõhe ja üldse liiguksime võrdsema ühiskonna poole, on hoolduskoormuse võrdsem jagamine minu meelest see, millega tuleb tegeleda. Ma ütlen tihtipeale, et õnneks oleme ühiskonnana nii kaugel, et meil lihtsaid muresid, millel on lihtsad lahendused, enam ei ole. Hoolduskoormuse võrdsemaks jagamiseks on vaja kättesaadavat lastehoidu, eakate päevahoidu, erivajadustega inimestele mõeldud teenuseid, aga eelkõige arusaama, et lähedase eest hoolitsemine on tähtis ja sellega saavad kõik hakkama, kui vaja, siis toetavate teenuste kasutamisega. Hooldamine ei ole kuidagi naistele reserveeritud või vähetähtis või miski, mis on koduseinte vahel ja ühiskonnas laiemat mõju ei oma.
  • Me näeme tööle asumisel toimuvat vestlust töötaja ja tööandja vahel kui võistlust, kus tuleks võimalikult "hea diil" välja rääkida – tööandja tahaks võimalikult vähe maksta ja töötaja võimalikult palju saada. Ja et meil on nõrgemad läbirääkijad ja tugevamad. Nii ongi tagajärjeks see, et nahaalne küsija saab vahel kolleegist, sealjuures kogenumast kolleegist, kaks korda kõrgemat palka. Selline organisatsioonisisene ebaõiglus mõjutab tööõhkkonda ja tekitab rahulolematust. Samal ajal tööandja ju töötajat otsides teab, milliste ülesannete peale ja milliste oskustega töötajat tal on vaja. Ehk siis, milline on töötaja lisatav väärtus. Ja sellele vastavalt peaks maksma tasu. Ei ole vahet, kas töötaja on mees või naine, noor või vana, lokkis peaga või sirgete juustega, soovib kolmekordset keskmist või on nõus tööandja pakutava palgaga. Kui tööandja on näiteks valmis maksma raamatupidajale 1500 eurot, siis seda tulebki teha.



  • Sooline ebavõrdsus ja palgalõhe ei kao iseenesest, me peame aktiivselt kasvõi avalikus sektoris selles osas eeskuju näitama.
  • Mul on ilmselt lihtsam minna Riigikokku opositsiooni, kui inimesel, kes on võib-olla seal juba olnud neli või rohkemgi aastat. Minu jaoks on see on uus kogemus, saan endale tähtsate teemadega tegeleda nüüd parlamendis ning niikuinii on palju õppida, ja ma arvan tegelikult, et see on huvitav. Muidugi on võimalused päriselt poliitikat muuta või midagi teha piiratumad kui need on valitsusliikmena. Aga mul endal ei ole mingit allaandmise tunnet, et laseks nüüd käed rüppe, sest niikuinii midagi enam teha ei saa.
  • Naiste reproduktiivtervist puudutav küsimus ei tohi olla parteipoliitilise kauplemise objekt.


  • Viimase 32 aasta jooksul oleme selgelt arendanud kolme valdkonda: riigikaitset, kultuuri ja haridust. Sinna oleme pannud oluliselt rohkem raha. Ja nende kolme valdkonna eelistamiseks on olnud ka tugev ühiskondlik toetus. Meie kultuuriruumi või omakeelset haridust ju keegi teine ei toeta.
Sotsiaalhoolekande osas oleme aga Euroopa edetabeli viimaste seas. Me panustame näiteks tervishoidu viiendiku võrra vähem kui Euroopas keskmiselt. Sealt ka pikad ravijärjekorrad, uute ravimite ja teenuste meile jõudmise aeglane tempo. Lõhe inimeste soovide ja tegelikkuse vahel järjest süveneb, samas kasvab elanikkonnas pensionäride osakaal ning töötamise mustrid on muutunud. Kasvab ettevõtjate arv, sissetulekud küll kasvavad, kuid see kasv ei jõua läbi sotsiaalmaksu tervishoidu.
  • Tervishoidu on objektiivselt raha juurde vaja. Ja oluline on see, et tegemist oleks püsiva rahastamismehhanismiga. Mingi ravimi kasutuselevõtt ei peaks olema poliitiline otsus. Me ei pea ootama neid Vihula läbirääkimiste tulemusi, kas seekord tervishoiule raha anti või võeti hoopis vähemaks. Lätis paneb valitsus igal sügisel paika, palju eelarves tervishoiule jagub. Ma arvan, et see pole õige tee.
  • Meie õnn on olnud see, et väga suure osa kuludest tervishoiu valdkonnas oleme Euroopa maksumaksja kanda lükanud ehk siis haiglate ümber- ja juurdeehitused, tervisekeskuste rajamised, rääkimata PERH-st või Tartu Ülikooli Kliinikumist, kõik need tööd on tehtud Euroopa Liidu rahadega. Järgnevatel aastakümnetel peame need kulud juba ise katma.
  • Maakonnahaiglate tõsine ümbervaatamine oleks veel kõne alla tulnud enne koroonalainet, kuid see kriis näitas, et kahe-kolme suure haiglaga me sellises olukorras välja ei veaks.
  • Jah, igal aastal riigi maksutulu kasvab ja valitsus ning riigikogu otsustab, kuidas seda kasutada. Suur osa rahast on muidugi seaduse tasandil juba paika pandud, näiteks pensionide maksmine. See eelarveraha, mille osas valitsus saab otsuseid teha, on suhteliselt piiratud, aga neid valikuid tuleb ka teha.
  • Väärtuspõhiseid valikuid tuleb ka teha. Näiteks tervishoius üks selline on ravikindlustus. Me ei saa öelda inimestele, kellel on selge tervisemure, et teate, makske ikka ise. Ühiskonnale on kasulikum, kui inimene ei lange rivist rahapuuduse tõttu välja ja talle peab hakkama hiljem toetusi maksma.

Esinemised ja kõned

muuda
  • [---] inimene tahab ise toime tulla, ükskõik kas sul on lapsed, sa tahad olla iseseisev. Ühiskond peaks pakkuma turvavõrku, kas töökaotus, et sul oleks võimalik ikka toime tulla.
[---] Toivo Tänavsuu ütles, et lapsed kasvavad ise. Minu meelest kasvavad küll kiiresti, aga enam ei mõjuta otsust see, kui palju raha on, vaid see, et saadakse aru, et laste kasvatamine on raske. On vesteldud teemal, millal on õige aeg laste saamiseks. On nii noori kui ka vanemaid, kes leiavad, et mina sain just täpselt õigel ajal lapse. See ongi hea tulemus, kui kõik inimesed on oma otsusega rahul, lapsed on saadud 20 aastase vahega.
  • Lapsi on vähem kui tahaksime, uuringud näitavad, et soovitud laste arv on enamasti üle 2, aga millegipärast mõni laps jääb sündimata. pigem tõesti, kas vanemlikud oskused, see pehme pool, emotsionaalne valmisolek veel lapsi saada. 90. oli raske ja mõjutas laste arvu, aga nüüd oleme läbi tulnud, et isegi kui lapsed ei sünni ülikooli ajal, vaid sünnivad hiljem. Ma ei oska öelda kas see hea või halb, see on igaühe enda valik, mõlemad variandid on lõpuks head.
  • Mulle tundub, et kui inimene suudab ennast ülal hoida, saab ka igaüks last kasvatada. [---] Teed lihtsalt teist tüüpi kulusid, ei osta teatripileteid või sukkpükse. Kulutad täpselt sama palju kui varem, lihtsalt teistele asjadele.


  • Hea Mart Helme! [---] Aivar Sõerd juba väljendas üllatust, et teie vastused peegeldavad seda, et te tõesti ei mõista küsimusi lastekaitsjate töö, lähisuhtevägivalla olemuse, ajakirjanduse rolli, riigi välispoliitilise kursi tähtsuse või e-valimiste usaldusväärsuse kohta, täpselt samamoodi selle kohta, mis on ühes või teises rollis sobiv või mitte. Näiteks vaadake siia! See siin on pikkpeeter, see asub nimetissõrme ja nimetamatsi vahel. Aga teie viidatud globalistlik, liberaalne läänemaailm on andnud sellele žestile teistsuguse tähenduse. Tõesti, minu lapsed seda tähendust ei tea. Nende jaoks võib pikkpeeter olla pikkpeeter, me ei saa sellest mitte midagi muud välja lugeda, aga sellise žesti tegemine valitsusliikme suhtes oleks minu poolt äärmiselt ebaviisakas. Kui ma seda žesti ei tee, ei ole tegemist enesetsensuuriga, see on elementaarne viisakus, see on kokkulepitud reeglite ja tähenduste austamine. Tähendused võivad aja jooksul muutuda. Mul on tunne, et te ei saa sellest aru, ja sellest on väga kahju.

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Riina_Sikkut&oldid=118507"