Lilly Muik

Lilly Muik (pseudonüüm Lill Sygisen; 2. oktoober 1906 Palmse vald – 23. märts 1983 Tallinn) oli eesti luuletaja. 1927. aastal ilmus Tapal tema luulekogu "Luuletused".

Luule

Kuis seda õnne endasse kõik peita,
oo syda imeliselt nõnda põksuv!
Tumm öö, mu sydamesse sa kas näed?!

• "Rõõm", rmt: "Luuletused", 1927; cit. via: Inna Grünfeldt, "Lill Sygisen õitses ainsas luulekogus", Virumaa Teataja, nr 85, 4. mai 2022

Käele pää tinane laskub
rinnun ja syda raskub,
suu ymber mõrudusjoon.
Ole ei yhtki mul kallikspidet,
köida ei suurimat armastussidet,
kurb hinge heliseb toon.
Sult asjata suurust ma otsin,
see unistus paljas, et arvasin
suu leiduma päikest mina.
Oled ikka sa inimen argipäeva,
oled huhkija, puhkija, kõik nagu,
tuule järele keeraja nina.
Oli pete, mis nägin su silmaden,
viskus kui vuhinal, piiskaden
yle mu hinge purskkaev.
On nyyd häbi, et koorisin sydame
su ette kui puhkenud õiekese.
Mu sydamel sellest vaid vaev.

• "Pettumus", rmt: "Luuletused", 1927; cit. via: Inna Grünfeldt, "Lill Sygisen õitses ainsas luulekogus", Virumaa Teataja, nr 85, 4. mai 2022

Temast

• Õpetaja Mare Muik on öelnud, et tädi oli tema vaimne suunaja: "Ostis mulle kõik muinasjuturaamatud ja ta aitas mu lugemishuvile kaasa, toetas mind ülikooliõpingute ajal. Tänu temale olen saanud kasvada raamatute ja sõna valdkonnas."
  • Inna Grünfeldt, "Lill Sygisen õitses ainsas luulekogus", Virumaa Teataja, nr 85, 4. mai 2022

• [Ülikooli katkemisest:] 1920. aastatel ehitas tema isa üles talu ja oli otsustanud, et ei anna õpinguteks raha, tüdruk mingu tööle.
• Ta oli väga tagasihoidlik ja tundlik inimene, ennastohverdav ja abivalmis. Kuldne inimene. Kui ta oleks sattunud kirjanduslikku keskkonda, arvan, et ta oleks julgust kogunud, aga tema kirjanduslik areng jäi paraku soiku.
  • Mare Muik, intervjuu: Inna Grünfeldt, "Lill Sygisen õitses ainsas luulekogus", Virumaa Teataja, nr 85, 4. mai 2022

• Lill Sygisen lüürikas on ilu, tema piltides küllalt kohti, mis luule seisukohalt tabavad. Ja puhast hinge, ilusat südant! Muidugi on noorel algajal ka puudusi küllalt ja saadud mõjusid. Viimne pole aga etteheiteks, kui need enese südames on ümber töötatud oma tundmusiks.
  • Rasmus Kangro-Pool ajakirjas Eesti Kirjandus, cit. via: Inna Grünfeldt, "Lill Sygisen õitses ainsas luulekogus", Virumaa Teataja, nr 85, 4. mai 2022