Nööp

(Ümber suunatud leheküljelt Nööbid)
Gerda Tirén (1858–1928), "Sohval", s.d.
Nomi Tannhauser, "Pealkirjata" (2011)

Proosa

muuda
  • "Kas see härra polegi rüütel?" küsis kuninganna lord Winterilt.
"See härra on abee d'Herblay," vastas küsitu.
Aramis punastas.
"Madame," ütles ta, "ma olen tõesti abee, kuid mitte omal soovil. Ma pole iial tundnud kutsumust kanda vaimulikurüüd. Minu sutaan käib kinni ainult ühe nööbiga ja ma olen iga hetk valmis uuesti musketäriks hakkama. Kuna ma ei teadnud, et mul on täna hommikul au näha Teie Majesteeti, ehtisin ma end nende riietega. Ent see ei takista mind sugugi olemast mees, kelle Teie Majesteet leiab olevat täiesti andunud enda teenimisele, mida iganes ta ka ei suvatseks käskida."


  • Rähn oli osav külarätsep, kes oskas nööbid nii kõvasti ette õmmelda, et need ka siis eest ära ei tulnud, kui õige talupoeg oli lõunaks kiisku ja putru söönud ning pannkooke veel peale.
    • Zacharias Topelius, "Rätsepast, kes Soome- ja Rootsimaa kokku õmbles", tlk Linda Viiding, rmt: Z. Topelius, "Muinasjutte", 1990, lk 148


  • Köster tuli. Nüüd sammus punapeaga mehike paljais sukis klassituppa, jäi vesiste silmadega köstri otsa vahtima ja sõnas läbi nutu:
"Nööbid on ära."
"Mis nööbid?"
"Saapa nööbid. Õhta olid peal, Visak nägi kah, aga täna hommiku tahan jalga tõmmata, ja mitte ühte ei ole enam."
"Noo, mis see tähendab?"
Hirmus pilk nagu jumala välk taevast käis üle poistekarja.
Surmavaikus.
Viimati, kui juba piinlikuks hakkas minema, ütles Toots:
"Vahest viisid rotid ära. Rotid armastavad läikivaid asju. Meil viisid kapsaraua ära ja ei leidnudki üles."
  • Oskar Luts, "Kevade", peatükk IX. Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 33


  • [Murbles:] "Nojah, Felicity tüdis sellest, et teda nõelutud musliinkleitides ja puhastusest tulnud kinnastes seltskonnas ringi veeti — ja tal oli piisavalt iseloomu, et vihastada ema lõputute plaanide peale kosjasobitamise vallas. Üks kole, vanadusest nõder ning tõbedest ja liiderdamisest puretud vikont oleks hea meelega ilusa kaheksateistkümneaastase tütarlapse kõrval altari ette tudisenud ning ma pean kahetsustundega ütlema, et neiu isa ja ema tegid kõik, mis oli nende võimuses, et Felicity selle häbiväärse ettepaneku vastu võtaks. Tegelikult kuulutati kihlus juba välja ning laulatuspäevgi oli kindlaks määratud, kui Felicity ühel hommikul perekonna ülimaks õuduseks rahulikult teatas, et ta oli enne hommikusööki kodust välja läinud ning äärmiselt sündsusetu rutu ja salatsemisega abiellunud kellegi keskealise mehega, kelle nimi oli Dormer ja kes oli väga aus, üpris jõukas ning, hirmus öelda — edukas vabrikant. Ja papjeemašeest või muust säärasest valmistatud ning patenditud purunematu kannaga nööbid kujutasidki endast jäledat tagapõhja, millega see põikpäine Victoria-aegne neiu oli end sidunud."


  • Ripnevad nööbid on nööpide nutt. (lk 15)
  • Armusööst - see on puistata kogu nööbikarp põrandale. (lk 18)
  • Maailm külvatakse üle pärlmutternööpidega, aga neist ei tärka ei särke ega püksikesi. (lk 21)
  • Nabal puudub nööp. (lk 22)
  • Üks kaotab oma nööbi ja ei leia seda enam; teine leiab selle, hoiab alles ja ei saa seda kunagi ette õmmeldud. Õnnetud on mõlemad. (lk 30)
  • Apteegis müüakse teatavaid tablette, mis ravivad meid... vähemalt seesmisest kurbusest, mida tunneme aluspesu küljest kadunud nööpide pärast. (lk 32)
  • Vaese inimese kole hetk on see, kui nööbid ta maha jätavad. (lk 47)


  • Kõik olid väga elevil ning rahutud, sest kuuldused koduvana tädist ja tema iseloomust olid juba jõudnud levida üle kogu maa. Peale selle tekitas põhjendatult hirmu ka arvamus, et pleektatsud laostavad riigi ja söövad nahka Üllatuste aia. Ometigi ei öelnud keegi selle kohta sõnakestki noorpaarile, kes vahetas rahuliku südamega isekeskis nööpe.


  • "Sa taevas küll," vangutas Kingpool pead. "Milleks tal ometigi nii palju nööpe tarvis läheb!"
"Harakale ei lähe kogu sellest varandusest mitte kui midagi tarvis," ütles Sammalhabe. "Nüüd me alles näeme, kuhu omandikirg võib välja viia."


  • Inimese mõtteviisi tuleb tagasi tuua mastaapsus nii ajas kui ka ruumis. Tuleb rohkem ette võtta asju, mille viljad küpsevad alles tuhandete aastate pärast. Selle taustal õitseb aimdus teadvuse nähtamatust niidistikust, universumi mõtlevast risoomist, mis ulatub läbi kõiksuse ja mille üks esinemisvorme on surelik inimene, tilluke ja vapper nagu püksinööp.
  • Valdur Mikita, "Lingvistiline mets", Välgi metsad 2013, lk 66-67

Luule

muuda

Käib tänavatel muredeta mehi,
Käed taskus, vile suus, nööp puudu eest.
Nad liigse hoolega end eal ei ehi.
Käib tänavail ka kaabudeta mehi -
Ei hooli lumest nad, ei vihmaveest.

  • Rein Raud, "* Käib tänavatel muredeta mehi" kogust "Kaks küünalt". Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 18
 
Vikipeedias leidub artikkel