Vikitsitaadid

Tiiu Sild

Eesti molekulaarbioloog ja teaduse populariseerija

Tiiu Sild (neiupõlvenimega Tiiu Gutmann; 17. juuli 1958, Tartu - 16. veebruar 2012, Tartu) oli Eesti molekulaarbioloog, teaduskeskuse AHHAA rajaja ning esimene juht.

File:Tiiu Sild, 2010.

Intervjuud

muuda
  • Olen mitu urgast koduks remontinud, ühel hetkel tekkis suur igatus maja järele, kus kõik nurgad on sirged.
  • Raadil on palju mõnusat väikekodanlikkust. Siin on igal pool eraomanikud. Igaüks teeb midagi oma kodu juures, nagu oskab. Mõne tegemine ei pruugi kõigile küll ilus paista, aga igal peremehel on ju oma stiil. Ja kõige tähtsam on, et ta teeb midagi, mitte ei takista eluga edasi minemist, nagu suurtes majades juhtub.
  • [Raadist:] Selle koha ülim väärtus on sügav vaikus ja pimedus. Siin kostavad isegi ööbikud kuskilt kaugelt. Pimedust vajan selle pärast, et mulle meeldib tähti vaadata.
  • [Vahi uuselamurajoonist:] Seal paistab ilusate kodude akendest ilus õnnelik elu. Seal elavate inimeste korraarmastus ja hoolivus annab lootust, et muutume eurooplasteks.
  • Siin juhtub igal sammul palju toredaid asju. Näiteks jalutad ja äkki tõuseb põldpüüparv õhku! Või näed rebast. Kord nägin, et rebasel oli kass suus, see mulle väga ei meeldinud. Ja näiteks Puiestee tänaval kohtab väga värvikaid kujusid, kes saavad öömaja Lubja tänava varjupaigas.
  • Kruusatee on neetult tülikas. Igal kevadel ja sügisel upume siin porri, suvel supleme tolmus ja talvel lõhume autosid jääroobastes. Ehk poleks ma siia elama tulnudki, kui oleksin teadnud, et Künni tänav jääbki kruusateeks.


  • Olen mõelnud, et digiajastu on inimesi tohutult lähendanud, saame iga hetk olla ühenduses. Näiteks võin interneti vahendusel vaadata oma Kanadas õppiva tütre silmadesse või isegi teda ta sassis toa pärast noomida.
  • [Ahhaa keskusest:] Meil on leidlikul inimesel hea põli, sest siin on võimalik teostada oma ideid ja n-ö kiiksuga ettevõtmisi. Näiteks reedel oli mul kähku tarvis leida nelja fooliumist hobust. Neid vajas elav male, kus malenditeks on inimesed.
  • Mäletan, et olin siiralt solvunud, kui sain 10. klassis kõnevõistlusel 2. koha, sest võidu napsas 8. klassi poiss Mart Laar.
  • [Raskest ajast mehe äkksurma järel:] Vahel oli küll tahtmine murduda... Eks ma nende raskete aegade eest ehk oma haigusega maksangi. Immuunsüsteem on ju habras – kui sa ei puhka piisavalt ega mõtle ennast õnnelikuks, teedki endale liiga.
  • [Elukaaslasest, ajaloolasest Villu Tamulist:] Elukaaslast huvitavad ajalugu, diplomaatia ja relvandus, mina olen ulme- ja loodusefänn. Meelitan teda ikka loodusesse, aga Villu eelistab istuda õues, õllepurk käes. Loodus peab tulema tema juurde, tegema reveransi ja ennast tutvustama.
  • Nägin kunagi väikest poissi päevade viisi Kassitoomel kelgutamas, kinnasteta käed külmast punased. Küsimusele, kas ta koju sooja ei taha minna, vastas laps, et ema ei luba enne õhtut. Olen mõelnud, kui palju on vaja veel ühiskonnal areneda, et kõik lapsed saaksid kasvada turvalises kodus.
  • [Töökabinetist:] Minu uksele on joonistatud kaugusse kaduv saba, tekstiga: oota oma järjekorda. Eks jutulesoovijaid ole tõesti palju, kellel on vaja allkirja, midagi küsida või arutada.
  • [Vähidiagnoosile järgnes algul lähedaste pidev hool:] Nüüd näen kergendusega, et lapsed vahel turtsatavad mu peale või ignoreerivad mu soovitusi. Ja see on tõeline kergendus, kui sind ümbritseb taas normaalne elu!
  • Mäletan ka ise, kuidas üks kolleeg oli ammu vähist tervenenud, aga alati, kui ta tuli koridoris vastu, meenus mulle too ammune probleem.
  • See, et olen pidanud surmale mõtlema, on mind vabastanud hirmust. Ühel hetkel sa väsid kartmast ja mõistad, et elu ongi selline. Ma ei tea, kas ma tahaksin elada 106-aastaseks? Need, kes lahkuvad noorelt, ei ole jõudnud kibestuda.
  • Ja mille üle on mul kurta?. Elu on pakkunud nii palju võimalusi.
  • [Haiglaravist:] Minu ajataju on täielikult muutunud. Viimase viie aasta jooksul on minu jaoks kuuekuulised ühikud väga teravalt ülejäänud ajast justkui välja lõigatud. Minu päralt on need kuud kuni järgmise korrani, mil lähen tohtri juurde. Olen valmis selleks, et algab taas aeg, millest ei taha mõeldagi. Või saan kingiks järgmise ajatüki.
  • [Paranemislootusest:] Paraku on nii, et kui arst sulle midagi ütleb, sa programmeerid ennast selle järgi. Arsti sõnad on nagu mantra.
  • [Murede peitmisest ja õnnelikuna näimisest:] Ja ehk ongi nii õige? Naeratage – see on parim, mis te saate teha.

Kirjutised ja sõnavõtud

muuda
  • Kui kümme aastat tagasi, septembris 1997, Tartu Ülikool teaduskeskuse projektiga alustas, siis oli kavas luua üks teaduste tutvustamise koht Toomemäel vanas tähetornis, mis lisaks loengute ja töötubade korraldamisele võimaldaks välja panna ka interaktiivseid näitusi kas siis Püssirohukeldris või vanas anatoomikumis.
Ent esimesel teadusnäitusel ülikooli spordihallis 1998 käis mõne nädalaga 22 000 külastajat ja hiidrobotputukate näitusele 1999 saabuti juba kogu Eestist tempoga tuhatkond inimest päevas. Sai ilmseks, et Tartus on algus pandud võimalusele, mis väärib laiemat arendamist.
  • Miks just Tartu? Siin kombineeruvad mitmed olulised tingimused teaduskeskuse arendamiseks.
Linn on parajalt inimsõbraliku suurusega, kus kõik tunnevad kõiki ehk eriti lihtne on luua võrgustikke mingi ühise tegevuse tõhusaks toimimiseks. Tartu on kogu Lõuna-Eesti keskus, kust kahe naaberriigi piirini on sõita alla tunni ja kuhu bussituristid mitmestki suurlinnast jõuaksid üsna mõistliku ajaga.
Aga kõige olulisem on muidugi see, et 375-aastane ülikool tähendab akadeemilist nägu kogu linnale: hulgaliselt õpetlasi on käeulatuses teadust tutvustamas ning noorte säravate inimeste pidev värske läbivool linnast kindlustatud. Niisiis on olemas nii kompetents kui head juhendajad.
  • Asja mõte on loodusteaduste atraktiivsuse rõhutamine. Koolides ei paista füüsika, keemia või bioloogia avastusrohked võimalused õpilastele alati kätte, sest kriidiga tahvlile veetud valemid ei tundu just igaühele põnevad, teaduskeskustes aga antakse igaühele võimalus ka proovimiseks ja katsetamiseks. Taotluseks pole siin mitte niivõrd uute teadmiste pakkumine, vaid pigem just suhtumise muutmine-kujundamine.
  • Trendikas on praegu õppida majandust, kuid lisaks paljudele vahendajatele on vaja ka tootjaid ja loojaid. Või pigem ütleksin nii: lisaks paljudele tootjatele ja loojatele on vaja ka mõnevõrra vahendajaid. Et majandus õitseks ja elu edeneks.
  • Eesti oli esimesi riike Ida-Euroopas, kus teaduskeskus loodi, praegu tekib uusi keskusi ridamisi. Näiteks Varssavis avatakse sügisel võimas Koperniku Keskus ja Riiaski on olemas oma väike Tehno-Annas Pagrabi.
Tartusse saabuvad tihti välispartnerid, et Ahhaad otsida - meie kogemused on võimaldanud Eesti teaduskeskusel muutuda tõsiseltvõetavaks sõlmeks rahvusvahelistes koostöövõrgustikes. Muidugi õnnestub meil oma kolleege mitmeti üllatada: usutavasti pole maailmas teist teaduskeskust, mille õuest leiaks välikäimla - tähetorni juurest veel leiab.
Sellel taustal on pisut kummaline kuulda, et Ahhaa maja käsitletakse kui uut projekti, mille alustamisel praeguses majandusseisus tuleb olla ettevaatlik.


Tartu oleks kindlasti ikka üks tore mõnekümne tuhande elanikuga väikelinn, näiteks Tapa tüüpi transiidisõlm, kus ehk Narva Ülikooli Tartu kolledž ka mingit kõrgharidust pakuks. Toomkiriku varemetesse oleks kujundatud spaa-puhkekodu, peahoone asemel seisaks raudteelaste klubi ja tähetorni koha peal Toomemäel oleks suur vaateratas.
Eesti riik ei räägiks ehk kuigi kõva häälega teadmistepõhisest majandusest ja peaminister poleks saanud Tartus head keemikuharidust.
  • Mida me siis õigupoolest loome, küsib majandusminister. Ei muud kui tulevikku. Teaduskeskuses Ahhaa on kümne aastaga käinud üle poole miljoni külastaja - läbi uste, mille taga ei ole veel ruume. Tulevikus on.


  • Õnn on õnnetuse puudumine.
  • Ülim hetk on see, kui sa toibud intensiivravis, kõigud maa ja taeva vahel, kui sa saad oma tunded tagasi, oma elu tagasi, oma mõtted tagasi, ja kui siis keegi toob sulle kohvi, mis pole üldse ette nähtud – siis sa tunned, et see vana elu on siinsamas, käeulatuses…
  • Kellel on oht möödas ja mis suhtes? Et kui sind vähidiagnoos ei taba, siis midagi muud ei või kusagil mujal juhtuda? Ma ei tekita sellist kriteeriumi, kas oht on möödas või ei. See pole mulle oluline. See, mis homme toimub, on – nagu Urmas Ott ütles – teine teema. Olen rahul igal juhul. Olen igal juhul võidumees.
  • Delfiin on õnne kehastus. Nad ei karda inimesi, usaldavad meid piiritult…

Tema kohta

muuda
  • Nende inimeste mälumaastikele, kel oli privileeg tunda Tiiut lähemalt või üksnes põgusaltki, jättis ta helge jälje. Inimesena tegi Tiiu erakordseks tema oskus motiveerida üksteist mõistma ja koos tegusema väga mitmekesise taustaga inimesi. Nii mõnestki neist said eluaegsed sõbrad. Tiiu oli meile eeskujuks, kuidas olla inimlik ja tagasihoidlik ning samas üldsusele nähtav ning kuidas suhtuda igasse raskusesse kui proovikivisse ja võimalusse. Ta oli meile eeskujuks, kuidas olla inimene.
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Tiiu_Sild&oldid=120737"