Võlur
(Ümber suunatud leheküljelt Maag)
Proosa
muuda- [Ron:] Nende häälte kuulmine, mida mitte keegi teine ei kuule, pole kuigi hea märk isegi võlurite maailmas.
- J. K. Rowling, "Harry Potter ja saladuste kamber", tlk Krista Kaer, 2000, lk 128
- "Mugu n a i s e d kannavad neid [pikki öösärke], Archie, mitte mehed, nemad kannavad n e i d," ütles ministeeriumi võlur ja viibutas peene triibuga pükse.
- "Ma ei pane neid jalga," ütles Archie nördinult. "Ma tahan, et minu intiimsete kehaosade ümber käiks ikka tervislik tuuleke, tänan väga."
- J. K. Rowling, "Harry Potter ja tulepeeker". Tõlkinud Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Varrak: 2000, lk 73
- [Dumbledore:] Ükskõiksus ja hoolimatus teevad sageli palju rohkem kurja kui otsene vastumeelsus... /---/ Meie, võlurid, oleme oma kaasolevusi liigas kaua vääralt kohelnud ja mõnitanud ning lõikame nüüd selle vilju.
- J. K. Rowling, "Harry Potter ja Fööniksi Ordu", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2003, lk 822
- "Oma hingesopis sa tead, et sa oled tõeline võlur. Sinu südamele on graveeritud sõna "võlur"."
- "Jah, aga probleem on selles, et ma kohtan jätkuvalt inimesi, kes tahavad seda oma silmaga näha," sõnas Rincewind õnnetult. (lk 94)
- "Jah, võlurid oskavad sind päris hästi just sellisest jamast päästa, kuhu ainult nemad sind sokutada suudavad," ütles Kreosoot. (lk 207)
- Pikajalgse võluri ja väikese jõega läbi viidud eksperimendid näitavad, et sama jõge saab ületada kolmkümmend kuni kolmkümmend viis korda minutis. (lk 214)
- Terry Pratchett, "Ürgsorts", tlk Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv, 2001
- [Ogion:] "Maagiks sündinu vaimu on ohtlik pimeduses hoida." (lk 14)
- Jaspisel oli komme rääkimise ajal muiata ning see sundis Gedi tema viisakates sõnades peidetud pilget otsima. "Kas siis riie teeb maagi?" küsis ta pahuralt.
- "Ei," vastas vanem poiss. "Kuigi ma olen kuulnud, et kombed teevad mehe." (lk 33)
- [Kurremkarmerruk:] Maag suudab kontrollida ainult seda, mis on tema lähedal, mida ta saab täpselt ja ammendavalt nimetada. Ja see on hea. Kui asi poleks nõnda, oleks vägevate kurjus või tarkade narrus ammu püüdnud muuta seda, mida muuta ei tohi, ning Tasakaalu oleks rikutud. Tasakaalust välja viidud meri mataks enda alla saared, kus me pidevas ohus elame, ning kõik hääled ja kõik nimed kaoksid ürgvaikusse. (lk 42)
- [Kutsumismeister:] Poisipõlves mõtlesid sa, et maag on see, kes võib kõike teha. Nii mõtlesin ka mina kunagi. Nii mõtlesime me kõik. Aga õigus on hoopis see, et sedamööda, kuidas inimese tegelik vägi kasvab ja teadmised laienevad, läheb tee, mida mööda ta käia saab, üha kitsamaks, kuni ta lõpuks ei vali enam midagi, vaid teeb täielikult ja jäägitult seda, mida ta peab tegema... (lk 63)
- Maagi nimi on paremini peidetud kui heeringas meres, kiivamalt valvatud kui lohekoobas. (lk 64)
- Ta rääkis oma loo ja üks meestest ütles: "Aga kes nägi pealt seda imet, et lohesid uputati ja segadusse aeti? Mis siis, kui ta..."
- "Pea suu!" käskis saarlaste juht jämedalt, sest tema nagu enamik inimesi teadis, et võlur võib tõtt rääkida küll varjatult või tõe ka hoopis enda teada jätta, aga kui ta midagi ütleb, siis nii see ka tõesti on. Sest selles seisnebki tema kunst. (lk 81-82)
- Ursula Le Guin, "Meremaa võlur", tlk Krista Kaer, 1994
Luule
muudaMinu isa seisab maja juures
tal on hea võluri pilk
ta loendab pääsukesi kas kõik jõuavad pärale
tumerohelistelt väljadelt
katuseräästa varju koduse räästa varju
ümarate pesade rüppe
- Paul-Eerik Rummo, "Luulet minu isast"
Kord lapsepõlves tsirkuses ma käisin isaga
ning tulvil õndsat vaimustust sealt koju tulin ma.
Nii palju andis mõelda kõik - mil kombel laulab saag,
miks karu tantsu lüüa võib, kui tuld küll neelab maag?
- Heldur Karmo, "Tsirkus", tuntud Heli Läätse esituses (viis Arne Oit)
Seesama tahe on ka sirelitel ääremail,
ja kirsivõsa kasvurõõmul ehtsal,
ja käänulise oja veerseil kitseenelail,
ja muinasjutumajaks moondund lehtla.
Sest kõik on õies. Iga oksakene, iga raag
on raske õitsemiseks puhkend härmast.
Suur vaikus hõiskab. Vägev valge maag
on uisa imepuu teind tavalisest pärnast.
- Muia Veetamm, "Härmatanud Maidla", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 45)