Robert Kiyosaki

Robert Toru Kiyosaki (sündinud 8. aprillil 1947) on jaapani päritolu USA finantskoolitaja, investor, ettevõtja ja raamatute autor.

Robert Kiyosaki, 2014.

"Rikas isa, vaene isa: sellest, mida rikkad õpetavad oma lastele raha kohta, mida vaesed ja keskklass aga ei tee!" (1998)

Tsitaadid väljaandest: "Rikas isa, vaene isa: sellest, mida rikkad õpetavad oma lastele raha kohta, mida vaesed ja keskklass aga ei tee!" Tõlkinud Siiri Sau. Sinisukk, 2011.

• Mul oli kaks isa, rikas ja vaene. Üks oli kõrgelt haritud ja intelligentne. Tal oli filosoofiadoktori kraad ning ta lõpetas nelja-aastase ülikoolikursuse vähem kui kahe aastaga. Seejärel jätkas ta kraadiõpinguid Stanfordi ülikoolis, Chicago ülikoolis ning Northwesterni ülikoolis, saades täisstipendiumi. Teise isa haridustee katkes juba kaheksandas klassis.

Mõlemad mehed tegid edukat karjääri ja töötasid kõvasti kogu elu. Mõlema sissetulek oli üsna suur. Ometi rabeles üks neist terve elu rahalistes raskustes. Teisest sai aga üks rikkamaid mehi Hawaiil. Üks lahkus siit ilmast, jättes perekonnale, heategevusele ja oma kirikule kümneid miljoneid dollareid. Teine aga jättis vaid võlad, mis tuli tasuda.

Mõlemad mehed olid võimukad, karismaatilised ning mõjukad. Mõlemad mehed andsid mulle nõu, ent nende nõuanded olid erinevad. Mõlemal mehel oli tugev usk haridusse, kuid nad ei soovitanud üht ja sama õpinguteed. (lk. 13)

• Üks põhjus, miks rikkad muutuvad rikkamaks, vaesed jäävad vaesemaks ning keskklass rabeleb võlgades, on see, et raha kui ainet õpetatakse kodus, mitte koolis. (lk. 14)
• Näiteks üks isa tavatses öelda: „Ma ei saa seda endale lubada.“ Teine nõudis, et öeldaks: „Kuidas ma saan seda endale lubada?“ Üks neist on sedastus, teine aga küsimus. Üks jätab teid rahule, teine seevastu sunnib teid mõtlema. (lk. 15)
• Üks ütles: „Mis rahasse puutub, siis mängi kindla peale, ära riskeeri.“ Teine aga manitses: „Õpi riskidega toime tulema.“

Üks uskus: „Meie suurim investeering ja suurim vara on meie kodu.“ Teine aga oli veendunud: „Minu maja on rahaline kohustus ja kui su suurimaks investeeringuks on su maja, siis oled hädas.“ (lk. 16)

• Ta kaitses ennast väitega: „Vaesus ja pankrot on kaks eri asja. Pankrot on ajutine, vaesus on igavene.“ (lk. 17)
• Raha on üks võimu vorme. Ent veelgi võimsam on rahanduslik haridus. Raha tuleb ja läheb, ent kui teid on haritud selles, kuidas raha rakendada, siis omandate selle üle võimu ning saate alustada rikkuse loomist. (lk. 19)
• [Rikas isa:] „Kui sa ei suuda kindlalt otsustada, siis ei õpi sa nagunii raha tegema. Võimalused tulevad ja lähevad. Võime teada, millal kiireid otsuseid teha, on tähtis oskus.“ (lk. 30)
• [Rikas isa:] „Kuid elu õpetab sind teistmoodi ja minu arvates on elu kõige parem õpetaja. Elu räägib sinuga väga vähe. Ta lihtsalt justkui nügib sind.“ (lk. 34)
• [Rikas isa:] „Mis rahasse puutub, siis tahab valdav osa inimestest kindla peale mängida ja ennast turvaliselt tunda. Seega ei juhi neid kirg, vaid hoopis hirm.“ (lk. 37)
• [Rikas isa:] „Vaesuse ja rahalise kitsikuse peamisteks põhjusteks on hirm ja asjatundmatus, mitte aga majandus, valitsus või rikkad. Inimesi hoiab lõksus hirm ja asjatundmatus, mida nad ise endasse sisendavad.“ (lk. 49)
• Suurem osa inimestest ei suuda aru saada, et elus ei ole tähtis see, kui palju sa raha teenid, vaid see, kui palju sa suudad alles hoida. (lk. 61)
• Raamatupidamine on tõenäoliselt igavaim aine maailmas. Samuti võib see pea kõige rohkem segi ajada. Ent kui te tahate püsivalt rikkaks saada, siis on raamatupidamine ehk kõige tähtsam aine. (lk. 62)
• Esimene reegel. Te peate teadma, mis vahe on aktival (varal) ja passival (rahalistel kohustustel) ning ostma varasid. (lk. 62)
• Aktiva on see, mis paneb raha mu taskusse.

Passiva on see, mis võtab raha mu taskust ära. (lk. 66)

• Kui meil kästi kindlakskujunenud protseduure järgida ja reeglitest kinni pidada, siis mõistsime, kuidas selline koolitus tegelikult pärssis loovust. (lk. 76-77)
• Majade osas juhin tähelepanu sellele, et enamik inimestest töötab kogu elu, makstes maja eest, mis ei saa iialgi nende omaks. (lk. 79)
• Just Robin Hoodi ehk rikastelt võtmise ja vaestele jagamise idee on see, mis on toonud vaestele ja keskklassile kõige suuremat piina. Põhjus, miks keskklass niivõrd ränki makse maksab, peitub Robin Hoodi ideaalis. Tõeline tegelikkus on see, et rikkad ei maksa makse. Hoopis keskklass maksab makse vaeste kasuks, eriti just haritud, kõrgema sissetulekuga keskklassi osa. (lk. 101)
• Mulle tundus, et lõppkokkuvõttes karistasid sotsialistid iseennast oma rahandusliku hariduse puudumisega. Ükskõik, mida „Võtke rikastelt“ seltskond ka välja mõtles, leidsid rikkad alati võimaluse neid üle kavaldada. (lk. 104)
• Kõrgelt haritud isa õhutas mind alati otsima head töökohta tugevas firmas. Ta kõneles „firma ametiredelil ülestöötamise“ headest külgedest. Ta ei saanud aru, et pelgalt ettevõtte tööandja palgale toetudes saab minust sõnakuulelik lehm, kes ootab lüpsmist.

Kui rääkisin oma pärisisa soovitusest rikkale isale, siis kihistas too ainult naeru. „Miks mitte ise selle redeli omanik olla?“ küsis ta vaid. (lk. 108)

• Koolist lahkudes teab enamik meist, et kolledži kraadid või head hinded ei loe eriti. Tegelikus maailmas nõutakse väljaspool kõrgkoole midagi enamat kui ainult hindeid. Seda on nimetatud nii julguseks, külmaks närviks, südikuseks, jultumuseks, bravuuriks, kavaluseks, kartmatuseks, visaduseks kui ka võimekuseks. See faktor, ükskõik mis nimega seda kutsuda, otsustab lõppkokkuvõttes inimese saatuse üle rohkem kui hinded.

Igaühe sees on üks neist julgetest, võimekatest ning kartmatutest tegelastest. Kuid sellel tegelasel on vastandlik kaaslane, inimene, kes võib vajaduse korral põlvili laskuda ja anuda. Aastapikkuse teenistusaja jooksul mereväe lendurina Vietnamis õppisin intiimselt tundma neid mõlemaid tegelasi enda sees. Üks pole parem kui teine.

Kuid õpetajana jõudsin tõdemusele, et isikliku geeniuse suurimateks kahjustajateks on ülemäärane hirm ning eneses kahtlemine. (lk. 116)

• Rikkad on tihtipeale loomingulised ja nad võtavad kalkuleeritud riske. (lk. 120)
• Tähtis pole niivõrd see, mis juhtub, kuivõrd see, mitu erinevat rahanduslikku lahendust te suudate välja mõelda, et väärtusetut ostu miljoniteks pöörata. Tähtis on see, kuivõrd loominguline te olete finantsprobleemide lahendamisel.

Valdav enamus teab ainult üht lahendust: tee kõvasti tööd, säästa ja laena. (lk. 121)

• Ainus kõige võimsam vara, mis kõigil inimestel on, on mõistus. (lk. 122)
• Mõte on selles, et investeeringud tulevad ja lähevad, turud tõusevad ja langevad, majandused paranevad ja varisevad kokku. Elu pakub teile iga jumala päev parimaid võimalusi, ent liig tihti inimesed ei märka neid. Aga need on olemas. (lk. 128)
• Hiilgavaid võimalusi ei nähta silmadega. Neid nähakse mõistusega. Enamik inimestest ei saa kunagi rikkaks lihtsalt selle pärast, et neid pole õpetatud rahanduslikult ära tundma otse nina ees olevaid võimalusi. (lk. 134)
• Risk on alati olemas, seepärast õppige riskiga toime tulema, mitte seda vältima. (lk. 136)
• Kurb tõde on aga selles, et suurest andest üksi ei piisa. (lk. 141)
• Mu haritud isa uskus samasse dogmasse. Sellepärast oligi ta niivõrd elevil, kui sai lõpuks doktorikraadi. Ta möönis sageli, et koolid premeerivad inimesi, kes õpivad üha enam järjest vähema kohta.

Rikas isa õhutas mind tegema täpselt vastupidist. Tema soovitas: „Sa tahad väga paljude asjade kohta natuke teada saada.“ (lk. 142-143)

• Haritud isale oli kõige tähtsam töö turvalisus. Rikkale isale oli aga kõige tähtsam õppimine. (lk. 143)
• Teine kohutav majandusteooria on järgmine: „Töötajad pingutavad parasjagu nii palju, et neid ei vallandataks, ja omanikud maksavad parasjagu nii palju, et töötajad ei lahkuks.“ Ning vaadates enamiku ettevõtete palgaskaalasid, tuleb jällegi tõdeda, et selles väites on tõetera sees. (lk. 145)
• Kahjuks peitub väike tõetera ammuses ütluses: „Vanale koerale uusi trikke ei õpeta.“ Kui inimene pole muutustega harjunud, siis on raske ennast muuta. (lk. 147)
• Maailm on täis andekaid ja vaeseid inimesi. Liialt sageli on nad vaesed, tulevad vaid ots otsaga kokku või teenivad vähem, kui nad oleksid võimelised, mitte selle pärast, mida nad teavad, vaid selle pärast, mida nad ei tea. Nad keskenduvad pigem parema hamburgeri valmistamise oskuste täiustamisele kui hamburgeri müümise ja kättetoimetamise oskustele. (lk. 149)
• Kõige tähtsamad oskused on müümine ja turustamise tundmine. Isikliku edu põhioskus on võime müüa, mis sisuliselt tähendab suhtlemist teise inimesega, olgu see klient, alluv, ülemus, abikaasa või laps. (lk. 150)
• Me peame olema head õppijad, müüjad ning turustajad, kuid lisaks peame olema ka head õpetajad ja õpilased. Tõelise rikkuse saavutamiseks peame oskama anda ja vastu võtta. (lk. 151)
• Lõpuks muutusin mõlema isa sarnaseks. Üks pool minust on kõva südamega kapitalist, kes jumaldab raha-teeb-raha mängu. Teine pool on aga ühiskondlikult vastutustundlik õpetaja, kes tunneb sügavat muret pidevalt kasvava lõhe üle vaeste ja rikaste vahel. Mina isiklikult süüdistan selles laienevas lahkmes peamiselt arhailist haridussüsteemi. (lk. 152)
• Ma pole kunagi kohanud inimest, kellele meeldiks tõsiselt raha kaotada. Ja kõigi oma elatud aastate jooksul pole ma kohanud rikast, kes poleks eales raha kaotanud. Aga ma olen kohanud rohkesti vaeseid inimesi, kes pole iial kaotanud sentigi – see tähendab investeerimise läbi. (lk. 155)
• Niisiis ei saavuta suurem osa inimestest rahalist võitu sellepärast, et valu raha kaotamise üle on kaugelt suurem kui rõõm rikkuse üle. (lk. 158)
• Ebaõnnestumine innustab võitjaid. Ja ebaõnnestumine hävitab kaotajad. See on võitjate suurim saladus. Seda saladust kaotajad ei tea. (lk. 159)
• [Rikas isa:] „Küünikud kritiseerivad, võitjad aga analüüsivad.“ (lk. 164)
• “Inimese edu võti on mina ei taha 'des,“ tavatses rikas isa öelda. (lk. 165)
• Täna kohtan alatihti inimesi, kes on liiga hõivatud, et oma rikkuse eest hoolt kanda. Samas leidub inimesi, kes on liiga hõivatud, et oma tervise eest hoolitseda. Põhjus on ikka sama. Nad on hõivatud ja jäävadki hõivatuks, sest see on üks viis, mis võimaldab neil vältida midagi, millega nad ei taha tegelda. Keegi ei pea seda neile ütlema. Sügaval sisimas nad teavad seda. Tõtt-öelda, kui te seda neile meelde tuletate, siis reageerivad nad tihtipeale viha või ärritusega.

Sellised inimesed ei ole hõivatud mitte töö või lastega, vaid pahatihti televiisori vaatamise, kalastamise, golfi mängimise või sisseostude tegemisega. Ometi teavad nad sisimas, et väldivad midagi väga olulist. See on kõige levinum laiskuse vorm. Laiskus hõivatuse näol.

Aga millega laiskust ravida? Vastus: pisukese ahnusega. (lk. 167)

• Ülbus võrdub ego pluss võhiklikkus. (lk. 172)
• Meie kulutamisharjumused peegeldavad me olemust. (lk. 178)
• Ilmas elab palju „intelligentseid“ inimesi, kes hakkavad vaidlema või oma mõtteviisi kaitsma, kui sellega läheb vastuollu mõni uus idee. Käesoleval juhul võrdub nende niinimetatud intelligentsus pluss ülbus võhiklikkusega. (lk. 180)
• Mina ütlen: „Sinust saab see, mida õpid.“ Teisisõnu olge ettevaatlik sellega, mida õpite, sest te mõistus on niivõrd võimas, et teist saab see, mida te oma pähe kogute. (lk. 182)
• Lihtsalt öeldes: inimesed, kellel on madal enesehinnang ning kes taluvad halvasti rahaga seotud pinget, ei saa kunagi – ja ma mõtlen, mitte kunagi – rikkaks. Nagu ma juba märkisin, oli üks rikkalt isalt saadud õppetunde, et „elu hakkab sind nügima.“ Elu ei nügi inimesi sellepärast, et teised inimesed on türannid, vaid sellepärast, et neil puudub sisemine kontroll ja distsipliin. Nendest inimestest, kellel puudub sisemine meelekindlus, saavad tihtipeale enesedistsipliiniga isikute ohvrid. (lk. 184)
• Nii et targad investorid peavad otsima rohkemat kui investeeringutasuvust. Kui saate kord oma raha tagasi, siis on vara tasuta käes. See ongi rahanduslik intelligentsus. (lk. 192)
• Õppige, kuidas raha enda heaks tööle panna ja teie elu muutub kergemaks ning rõõmsamaks. Tänapäeval ei tule mängida mitte kindla peale, vaid targalt. (lk. 208)

"Miks viielised õpilased töötavad kolmeliste õpilaste heaks" (2013)

Tsitaadid väljaandest: "Miks viielised õpilased töötavad kolmeliste õpilaste heaks". Tõlkinud Siiri Sau. Sinisukk, 2014.

• Probleem on aga selles, et meie koolisüsteem valmistab lapsi ette saama palgatöötajateks.

Sellepärast räägivadki õpetajad ja paljud vanemad aina sama juttu: “Käi koolis, et hankida endale hea kõrgepalgaline töökoht.” Vaid vähesed vanemad või õpetajad ütlevad: “Käi koolis, et õppida häid kõrgepalgalisi töökohti looma.” (lk 17, Sissejuhatus)

• Peamine põhjus, miks enamik jääb siiski palgatöötajaks, peitub finantshariduse puudumises. Ilma rahalise hariduseta on suuremal osal palgatöötajaist hirm, et nad kaotavad oma töökoha ja kindla sissetuleku või lihtsalt ebaõnnestuvad.

Finantsharidus ja sellega kaasaskäiv muutumine on ettevõtjale hädavajalikud. (lk 17, Sissejuhatus)

• Probleem on selles, et meie haridussüsteem õpetab õpilasi olema “viielised” - akadeemikud – või “neljalised” - bürokraadid. Meie koolid ei õpeta noori inimesi olema “kolmelised” - kapitalistid. Ometigi lähevad just need kolmelised õpilased sageli ettevõtluse teed, kandes kapitalismitõrvikut ja luues uusi töökohti. (lk 18, Sissejuhatus)
• Paljud meie helgema peaga õpilastest jätkavad õpinguid ärikoolides ja lõpetavad ärijuhtimise magistrina ning hakkavad tegema karjääri firmade palgatöötajate, mitte ettevõtjatena. Kõige ambitsioonikamatest saavad suurettevõtete tegevjuhid ja juhtivtöötajad. (lk 19, Sissejuhatus)
• Suurem osa tegevjuhte ja firmade juhtivtöötajaid kuulub kategooriasse administratiivsed kapitalistid: palgatöötajad, kes töötavad selliste tõeliste ettevõtjate nagu Steve Jobsi, Thomas Edisoni, Walt Disney, Mark Zuckebergi ja teiste heaks, kuid kellel puudub isiklik rahaline osalus või investeering ettevõttes. (lk 18, Sissejuhatus)
• Enamik viielisi õpilasi lõpetab meie parimad koolid ja neist saavad nn administratiivsed kapitalistid – palgatöötajad -, mitte tõelised kapitalistid. Just administratiivsed kapitalistid, kes üldjuhul olid koolis viielised õpilased, saavadki endale kõrgepalgalised töökohad, andes kapitalismile halva kõrvalmaigu. (lk 18, Sissejuhatus)
• Koolid õpetavad kõrgepalgalist töökohta otsima, mitte kõrgepalgalisi töökohti looma;

Koolid õpetavad mööda karjääriredelit üles liikuma, mitte aga seda, kuidas luua ettevõtteid ja karjääriredeleid. (lk 20, Sissejuhatus)

koolid ei õpeta peaaegu midagi raha kohta ning sellepärast usuvad praegu miljonid inimesed sellistesse riiklikesse süsteemidesse nagu sotsiaalkindlustus ja ravikindlustus Medicare USAs. Miljonid inimesed lähevad tööle riigiasutustesse või astuvad sõjaväeteenistusse mitte selleks, et oma riiki teenida, vaid hoopis pensioni ja ravikindlustuse hüvede pärast. (lk 20, Sissejuhatus)

• Igas lapses peitub geenius. Kahjuks ei pruugi haridussüsteem nende geeniust vääriliselt hinnata. Nende geenius võidakse koguni hävitada. (lk 25, I osa Sissejuhatus)
• Miks meie juhid – president, kongress ja teised poliitilised bürokraadid – hääletavad endale hiiglaslikud pensionid ning helded hüvepaketid, samal ajal kui riigi toetusest elavate perekondade arv kasvab? Kas meie juhid kannatavad samasugust rahalist puudust nagu need, kes loodavad valitsuselt kõige elementaarsemate vajaduste rahuldamist?

Mis juhtuks siis, kui meil oleksid juhid, kes teaksid, kuidas jõukust luua, ja mitte ainult seda, kuidas teiste inimeste (maksumaksjate) raha kulutada?

Miks tagavad tegevjuhid endale tohutud palgatõusud, aktsiaoptsioonid ja lisatasud, koondades ise samal ajal töötajaid? Kas tegevjuhid on ahned sellel tõttu, et neil puudub finantsharidus, või õppisid nad koolid ahned olema? (lk 32, 1. peatükk Õppetund nr 1: Hariduskriis)

• Me ei ole finantskriisis. Me oleme hariduskriisis. See kriis algab hetkel, mil meie lapsed lähevad kooli ja õpivad aastaid, mõnikord isegi aastakümneid, saamata mitte midagi teada raha kohta, ning neid õpetavad inimesed, kes ei tea ka ise rahast suurt midagi. (lk 33, 1. peatükk Õppetund nr 1: Hariduskriis)
• Iga kord, kui sõjatööstuskompleks vajab raha juurde, alustatakse lihtsalt järgmist sõda. (lk 37, 1. peatükk Õppetund nr 1: Hariduskriis)
• Tegelikult on olemas nii hea kui ka halb võlg. Lihtsalt öeldes: “Hea võlg võib sind rikkamaks teha ja halb võlg muudab su vaesemaks.” (lk 39, 1. peatükk Õppetund nr 1: Hariduskriis)
• Hea võlg ei tee sind üksnes rikkamaks, vaid võib vähendada ka maksudeks makstavat summat. Finatshariduse tähtsus ilmneb selles, et te õpite ära kasutama head võlga ja aru saama, kuidas see võimaldab alandada üksikisiku maksumäära. (lk 39, 1. peatükk Õppetund nr 1: Hariduskriis)
• Lapsed õpivad kõige rohkem tegevuse kaudu. Kahjuks oodatakse enamikus koolides lastelt, et nad õpiksid koolipingis istudes ning läheksid seejärel taas koju istuma ja koduseid õppeülesandeid tegema. (lk 41, 1. peatükk Õppetund nr 1: Hariduskriis)
• Homne maailm kuulub nendele, kes oskavad infot läbi töötada, märgata seoseid ja trende ning reageerida kiiresti muudatustele. (lk 61, 3. peatükk Õppetund nr 3: valmistage oma laps ette halvimaks)
• Nagu teate, oskavad valitsust juhtivad bürokraadid raha kulutada, kuid ei oska raha teenida. Nad oskavad ainult makse tõsta:

Ohjeldamatu kulutamine ja maksude tõstmine ei ole rikkuse ega vaesuse probleem. Rikastel on samapalju toetusprogramme kui vaestel. Rikastel on ettevõtete toetusprogrammid, vaestel aga sotsiaalsed toetusprogrammid. (lk 69-70, 3. peatükk Õppetund nr 3: valmistage oma laps ette halvimaks)

• Saades maksudest aru juba varases eas, on teie lapsel aega langetada elus paremaid otsuseid selle kohta, mida ta tahab õppida ja missugune kvadrant sobib talle paremini. (lk 73, 3. peatükk Õppetund nr 3: valmistage oma laps ette halvimaks)
• Te ei pea tegema muud, kui ümbritsema ennast arukate, usaldusväärsete ja töökate inimestega. (lk 74, 3. peatükk Õppetund nr 3: valmistage oma laps ette halvimaks)
• Minu mõte siinkohal on, et “vabadus” on üllas mõiste ja ma läksin selle pärast sõtta – nii ma uskusin. See hõlmab vabadust teha valikuid. (lk 82, 3. peatükk Õppetund nr 3: valmistage oma laps ette halvimaks)
• Meie koolid toodavad küllaldaselt tegevjuhte ehk administratiivseid kapitaliste – palgatöötajaid, kes vajavad töökohta ja pahatihti hävitavad töökohti. (lk 82, 3. peatükk Õppetund nr 3: valmistage oma laps ette halvimaks)
• Sõdu sõditakse raha nimel. Sõda on hiiglasuur äri. (lk 82, 3. peatükk Õppetund nr 3: valmistage oma laps ette halvimaks)
• Tänapäeval toimib maailm valerahal, võlal ja maksumaksjate võlakirjadel. (lk 83, 3. peatükk Õppetund nr 3: valmistage oma laps ette halvimaks)
• Enamiku kõrgelt haritud bürokraatide probleem seisneb nende arvamuses, et maksude tõstmine päästab majanduse. Maksud hoopis tapavad majandusi, samal ajal kui pankurid ja poliitikud saavad üha rikkamaks. (lk 84, 3. peatükk Õppetund nr 3: valmistage oma laps ette halvimaks)
• Inimese teeb rikkaks või vaeseks see, kuidas ta oma rahaprobleemidega toime tuleb. (lk 86, 3. peatükk Õppetund nr 3: valmistage oma laps ette halvimaks)
• Mul kõlavad tänaseni kõrvus rikka isa sõnad: “Kui kooliskäimine teeks inimese rikkaks, oleksid õpetajad miljonärid.” (lk 197, 4. peatükk Õppetund nr 4: Õppimisaknad)
• Kui sa ei näe raha voolamas, ei saa sa aru, kas miski on vara või hoopis kohustus. (lk 100, 4. peatükk Õppetund nr 4: Õppimisaknad)
• Rikas isa kordas ikka ja jälle: “Varad panevad raha sinu taskusse” ning tõmbas siis finantsaruandel noole varade veerust tulude veergu. (lk 100, 4. peatükk Õppetund nr 4: Õppimisaknad)
• [Vaene] Isa vallandas selle õpetaja, seletades keskkooli õpetajate üldkoosolekul: “Õpetaja ülesanne on õpetada, mitte õpilasi läbi kukutada. Kui õpilane läbi kukub,on õpetaja samuti läbi kukkunud.” (lk 103, 4. peatükk Õppetund nr 4: Õppimisaknad)
• Rikas isa ütles ka: “E- ja S-kvadrandis peab olema tark. B- ja I-kvadrandis ei pea olema kõige targem. Pean ennast lihtsalt viieliste õpilastega ümbritsema.” (lk 104, 4. peatükk Õppetund nr 4: Õppimisaknad)
• Filosoofiadoktori kraadiga töötajad kaldusid vaatama magistri- või bakalaureusekraadi omanikele ülevalt alla. (lk 105, 4. peatükk Õppetund nr 4: Õppimisaknad)
• Kui soovite saada kapitalistiks, on juhtimis- ja suhtlusoskused hädavajalikud. (lk 106, 4. peatükk Õppetund nr 4: Õppimisaknad)
• Siis kuulsingi temalt [rikas isa] esimest korda: “Sellepärast töötavadki viielised õpilased kolmeliste heaks. Viielised õpilased võisid küll koolis targad olla, kuid nad ei julge oma äri rajada, valitseda ja juhtida. Nad käisid koolis, et saada spetsialistiks, kes tunneb ainult seadust, raamatupidamist või müüki ja turundust. Nad oskavad palga eest tööd teha, kuid ei oska ettevõtet üles ehitada ja raha teenida. Neil on küll taipu, kuid puudub julgus. Risk kohutab neid. Kui sa neile ei maksa, nad tööd ei tee. Kui nad teevad lisatööd, nõuavad nad lisatasu või vaba aega. Nad tahavad, et ma teeksin asju nende moodi, aga nad pole nõus maksma oma vigade eest, kui nad ebaõnnestuvad.” (lk 108-109, 4. peatükk Õppetund nr 4: Õppimisaknad)
• [Rikas isa:] “Suurem osa viielisi ja neljalisi õpilasi ei pea B- ja I-kvadrandis vastu, sest seal on esikohal juhtimisrisk ning ellujäämine sõltub sinu otsuste tulemustest.” (lk 109, 4. peatükk Õppetund nr 4: Õppimisaknad)
• Seevastu vaene isa ja rikka isa töötajad, kellest paljud olid viielised õpilased, keskendusid tööga kindlustatusele ja kindlale palgale. Neil olid akadeemilised kraadid ja töökohad, kuid see oli ka kõik. Neil polnud vara ega tootmist. Pole siis üllatav, et nad vajasid kindlustunnet, hüvesid ja pensioniplaani. (lk 109, 4. peatükk Õppetund nr 4: Õppimisaknad)
• Rikas isa muigas ainult ja ütles: “Sellepärast peadki kinnisvarasse investeerimise kursusele minema. Kinnisvara seisneb võlas ja teiste inimeste raha kasutamises, et saada rikkaks.” (lk 110, 4. peatükk Õppetund nr 4: Õppimisaknad)
• Lihtsalt öeldes: kapitalistid oskavad kasutada võlga, et rikastuda. Seda tuntakse kui teiste inimeste raha. (lk 112, 4. peatükk Õppetund nr 4: Õppimisaknad)
• Tuleviku maailm kuulub nendele, kes võtavad mutused omaks, näevad tulevikku ja ennetavad selle vajadusi ning reageerivad uutele võimalustele ja väljakutsetele kloovalt, kiirelt ning kirglikult. (lk 121, 5. peatükk Õppetund nr 5: Miks parimad õpilased ebaõnnestuvad)
• Rikas isa ütles ikka: “Enamik viielisi õpilasi rahuldub teadmisega, et kaks pluss kaks võrdub neli. Kuid enamik viielisi õpilasi ei tea, kuidas muuta kaks pluss kaks neljaks dollariks või miljoniks või veelgi enamaks. Kapitalistid tahavad teada, kuidas panna kaks pluss kaks võrduma nelja miljoni dollariga. Kapitalistide arvates tasub õppida niisugust matemaatikat.” (lk 126, 5. peatükk Õppetund nr 5: Miks parimad õpilased ebaõnnestuvad)
• Probleem on aga selles, et kõik valitsuse sotsiaalprogrammid on Ponzi skeemid. Ponzi skeem on pettus, kus vanematele investoritele tasutakse uute investorite rahaga. (lk 133, 6. peatükk Õppetund nr 6: Miks lähevad rikkad pankrotti)
• Sotsiaalprogrammid ei tee inimesi tugevamaks. Need hoiavad inimesi nõrgana ja panevad neid lootma, et valitsus lahendab nende probleemid. (lk 133, 6. peatükk Õppetund nr 6: Miks lähevad rikkad pankrotti)
• Meil on väga palju inimesi, kes mitte ainult ei oota valitsuselt hoolitsust, vaid kes vajavad valitsuse hoolitsust. Sest nad ei oska või ei suvatse ise kala püüda. (lk 134, 6. peatükk Õppetund nr 6: Miks lähevad rikkad pankrotti)
• Me alustame probleemi lahendamist sellest, et muudame probleemi konteksti. (lk 136, 6. peatükk Õppetund nr 6: Miks lähevad rikkad pankrotti)
• Tavaharidus ei keskendu kontekstile: õpilasele. (lk 137, 6. peatükk Õppetund nr 6: Miks lähevad rikkad pankrotti)
• Paljud vaesed on vaesed sellepärast, et neil on vaene kontekst. Enamikel juhtudel ei tee rohkem raha vaest inimest rikkaks. Paljudel juhtudel, kui anda vaesele inimesele raha, jääb ta pikemaks ajaks vaeseks, sageli igaveseks. (lk 138, 6. peatükk Õppetund nr 6: Miks lähevad rikkad pankrotti)
• Mis puutub investeerimisse, siis enamiku keskklassi inimeste kontekst ehk põhimõtete süsteem toetab arvamust, et investeerimine on riskantne. (lk 139, 6. peatükk Õppetund nr 6: Miks lähevad rikkad pankrotti)
• Rahamaailmas on olemas kolme liiki tulud:

1. Tavaline töine tulu

2. Väärtpaberitulu

3. Passiivne tulu (lk 146, 6. peatükk Õppetund nr 6: Miks lähevad rikkad pankrotti)

• Paljud inimesed käivad koolis, saavad väga hea hariduse, hangivad töökoha ja ootavad siis, et ettevõte, mille heaks nad töötavad , või riik/valitsus nende eest kogu elu hoolitseks. (lk 163, 7. peatükk Õppetund nr 7: Miks geeniused on helded)
• Kümneid aastaid tagasi ütles rikas isa: “Maailma häda on selles, et nüüd juhivad seda bürokraadid.” Tema definitsiooni järgi on bürokraat inimene, ke son võimukal ametikohal – näiteks tegevjuht, president, müügijuht või riigiametnik -, kuid ei riski iskkliku rahaga. Ta seletas: “ Bürokraat võib kaotada palju raha, aga ta ei kaota raasugi oma raha. Ta saab palka olenemata sellest, kas ta teeb tööd hästi või mitte.” (lk 169, 7. peatükk Õppetund nr 7: Miks geeniused on helded)
• Rikas isa ütles: “Tõeline kapitalist ehk ettevõtja teab, kuidas muuta üks dollar sajaks dollariks, kuid kui anda bürokraadile dollar, kulutab tema sada.” (lk 169, 7. peatükk Õppetund nr 7: Miks geeniused on helded)
• Generaliste peab ajendama missioon, neil peavad olema tugevad juhtimisoskused ja nad peavad ümbritsema ennast targa meeskonnaga, kelleks sageli on praktiliste kogemustega viielised õpilased. (lk 176, 7. peatükk Õppetund nr 7: Miks geeniused on helded)
• Väikeettevõtjate ebaõnnestumisel on kolm peamist põhjust. Need on:

1. Ettevõtjal ei ole kõik ettevõtte mudeli kaheksa koostisosa paigas.

2. Ettevõtja on mono-professionaal.

3. Ettevõtjal puudub missioonitunne. (lk 177, 7. peatükk Õppetund nr 7: Miks geeniused on helded)

• Enamik õpilasi lahkub koolist, otsides töökohta. Nad vajavad töökohta, sest koolid ei õpeta õpilasi rahuldama üht Maslow' vajaduste hierarhia põhivajadust, nimelt turvalisust. Sellepärast töötabki enamik viielisi õpilasi kolmeliste õpilaste heaks. (lk 178, 7. peatükk Õppetund nr 7: Miks geeniused on helded)
• Kas meie koolid ei õpeta inimesi kala püüdma? Või õpetavad koolid õpilastele, et neil on õigus igapäevasele kalale? Kas sellepärast sõltubki üha rohkem inimesi eluliselt riig toetusest? (lk 184, 8. peatükk Õppetund nr 8: Õigus-saada mentaliteet)
• Kas suutmatus õpetada lapsi kala püüdma võib olla Ameerika kultuuri kokkuvarisemise põhjus? (lk 185, 8. peatükk Õppetund nr 8: Õigus-saada mentaliteet)
• Nagu enamik teist teab, on keskklassil on kõige suurem maksukoormus. (lk 185, 8. peatükk Õppetund nr 8: Õigus-saada mentaliteet)
• Ma saan aru, et paljud inimesed vajavad tõesti riigi toetust. Samas tean ka, et paljud ei vaja seda mitte. Aga pole ime, kui nad küsivad endalt: “Milleks tööd teha, kui riik maksab mittetöötamise eest?” (lk 188, 8. peatükk Õppetund nr 8: Õigus-saada mentaliteet)
• Õigus-saada mentaliteet on valdav eriti just neljaliste õpilaste seas – inimestel, kes otsivad eluaegset turvatunnet riigi bürokraatiasüsteemis töötamise kaudu. (lk 189, 8. peatükk Õppetund nr 8: Õigus-saada mentaliteet)
• Õigus-saada-mentaliteet algab USA presidendiga ja see valitseb nii senatis kui ka kongressis. Need riigiteenistujad on hääletanud aastate jooksul iseendale kõige heldemaid seaduslikke hüvedepakette ajaloos. (lk 190, 8. peatükk Õppetund nr 8: Õigus-saada mentaliteet)
• Lõviosa maksudest kasseeritakse sisse keskklassilt. (lk 192, 8. peatükk Õppetund nr 8: Õigus-saada mentaliteet)
• Asi on väga lihtne: rikkad töötavad passiivse tulu nimel. (lk 197, 8. peatükk Õppetund nr 8: Õigus-saada mentaliteet)
• Hariduse olemus ei seisne õigluses. (lk 199, 8. peatükk Õppetund nr 8: Õigus-saada mentaliteet)
• Vabas riigis elamine tähendab, et teil on vabadus valida, kas olla rikas, vaene või keskklass. Need valikud algavad kodust.

Selle asemel, et õpetada oma lapsele, et tal on õigus saada kogu elu tasuta kala (vaene) või kala saamiseks töötada (keskklass), on minu arust arukam õpetada oma laps olema kalaga varustaja (rikas). (lk 204, 8. peatükk Õppetund nr 8: Õigus-saada mentaliteet)

• Läänemaailm seisab praegu majanduskrahhi äärel, sest miljonitel on õigus-saada-mentaliteet. (lk 206, 8. peatükk Õppetund nr 8: Õigus-saada mentaliteet)