Tarja Halonen

Soome Vabariigi president ja poliitik

Tarja Kaarina Halonen (sündinud 24. detsembril 1943 Helsingis) on Soome poliitik, Soome esimene naispresident 2000-2012.

Tarja Halonen, 2010.


IntervjuudRedigeeri

  • Ma olen harrastanud maalikunsti, maali ja skulptuuri ning meil oli soome elukutseliste ja harrastajate rühm, mis on aastakümnete jooksul alati suviti kogunenud. Meil oli mõte minna seda proovima Eestisse. Tulime Eestisse ja sellest on palju lõbusaid lugusid ning me tegime seda siis mõned korrad järjest. Seal siis see keelevajadus kasvas, hiljem alustasin eesti keele õpinguid. See oli väga huvitav aeg, see oli nagu – nüüd võib otse öelda – naljakast filmist.
  • Selline juhus näiteks. Läksime kohalikku toidupoodi ja siis sealt tuli - ma ei rääkinud korralikult ka eesti keelt - selline naine, kes pühib veriseid käsi põlle. (Ehmunult) Hirmus, mis siin toimub? Ei midagi, ta oli tagaruumis liha tükeldamas. See oli selline ühe-kahe töötajaga pood. Ta tuli meid teenindama ning kõik läks hästi.
  • [T]e pääsesite sellest 70-80ndate aastate hävitamistuhinast, mis oli näiteks Soomes, mis puudutas arhitektuuri ja muud. Mõnikord on vaesusest ka rõõmu.
  • Ühe korra me läksime Eestist Läti poolele, see oli 90ndate lõpus ja te olite taotlenud EL-i liikme staatust ja mina olin öelnud – ma olin siis vist välisminister – et kõiki tuleb kohelda individuaalselt. Rääkisin toona ka Helmut Kohlile, et kui keegi on rase ja ootab kolmikuid, siis räägitakse kolmikutest, aga kui beebid sünnivad, on igaühel oma nimi. Neid ei kutsuta enam kolmikuteks. Lätlased pahandasid selle peale kohutavalt – sellest ei tule midagi, kas võetakse kõik baltlased korraga või mitte kedagi. Eesti liikus alguses palju kiiremini.
  • Tallinlased saavad natuke liiga suure annuse soomlasi ja ega ma alati ei ole rahul ka soomlaste käitumisega Pärnus, kes ka oleks? Mõelge inglastele Hispaanias või soomlasi ja eestlasi kusagil lõunamaa reisidel, kes alati ei käitu hästi. Aga suures osas on suhted avatud ja ütleme siis otse, kui kõik ei meeldi.
  • [---] alguses eesti keel ja siis vene keele õpingud. Mul oli natuke halb nali, ma ütlesin, et ju siis pean mina naabermaade keeled selgeks õppida, sest nende maade presidendid ei räägi soome keelt. Ega ka muide Rootsi kuningas. See oli üks diplomaatiline põhjus, aga Eesti puhul oli väga tähtis, et kui tuhanded ja tuhanded eestlased õppisid nõukogude ajal soome keelt, siis oli soomlastel täiesti vale ettekujutus, et eestlastel on lihtsam õppida soome keelt kui soomlastel eesti keelt. Küsimus on vajaduses ja tahtes õppida eesti keelt. Seetõttu ma olen nõudnud, et Eestis resideerivad Soome diplomaadid, Tallinna saadikud, nad peavad õppima eesti keelt ja olen isegi esitanud soovi, et oskaksid nii hästi, et saaksid läbi kodakondsuseksamist ja mõned on seda ka teinud.
  • Võib-olla see, et me julgeme näidata, et me oleme eri arvamusel, näitab, et suhted hakkavad stabiliseeruma. Me võime ju rootslaste kohta öelda peaaegu mida iganes. Nad ütlevad tagasi või siis ei hooli.
  • Ma olen endiselt arvamusel, et see, mida peaksite vaatama – nõu kelleltki, kellelt te seda ei palunud – teie ühiskonnas torkab minule silma, et ajalugu annab nii tugevalt tunda. See on täiesti arusaadav. Soome iseseisvus 1917 ja meie kodusõda oli 1918. Tulenevalt minu suguvõsa taustast, isegi mitte poliitilisest taustast, me teame, kui raske oli välja tulla sellest, et oli vend venna vastu. Teisalt jällegi kogu see areng, mis oli Eestis ja pikaaegne okupatsiooniaeg, see oli iseenesest halb, aga selle mõju ühises kogemuses, seda on aeg-ajalt aimata. Areng on nüüd läinud väga positiivsesse suunda, Eesti ehitab oma identiteeti. Ajaloost ei saa lahti, ega selle eest põgenema pea ja seda ei pea unustama, aga ei tohi minna ka tulevikku, selg ees.
  • [Soome Vene-poliitikast:] Nojaa, Soomes on vana rahvamuinasjutt, mis räägib päikesest ja tuuleiilist. Nad vaidlevad, kumb saab mehelt pintsaku seljast. Nagu võite arvata, päike suutis pintsaku seljast saada, sest mees ütles, et "huhh, on palav". Kui tuuleiil tuli, tõmbas ta pintsaku ainult tihedamalt ümber. Nii nagu metsa hõikad - nii vastu kajab. Meil on erinev ajalugu. Me oleme muidu ka sellised, et me kakleme kõvasti, ütleme otse, võime solvata, aga siis me võime pärast seda sauna minna. See ei tähenda, et me oleme lipitsevad. Püüame lihtsalt hoida inimesed ja poliitika lahus.
  • [Vene riigijuhtidega suhete loomisest:] Väino Linna sõnadega – meil on selline suur rahvuseepos "Siin Põhjatähe all", kus öeldakse – pea meeles, et vaatad teisele silma samalt kõrgusel. Silmade kõrguselt, ei alt üles ega ülevalt alla. See mõjub enamikule inimestest. Ükskõik, mis selle teise suhtumine on. Ei tohi karta, aga ei saa ka solvata või olla ülbe. Ma ei oska ka ise veel hinnata, palju oli kinni olukorras ja palju oma oskustes, aga vähemasti meie diplomaadid ütlesid, et ma olin suhteliselt sirgjooneline/selgesõnaline.
  • Minu meelest Putin ja Bush said omavahel hästi läbi. Neil oli natuke samasugune naljasoon ja stiil. Neile meeldis natuke šokeerida, olid väga macho'd. Aga kui seda taipad, et Bush tuli Texasest ja Putin tollase Leningradi töölislinnaosast, siis ei olda väga peened, ja mina tulen Helsinki Kallio linnajaost.
  • Lugu on selline, et mul on olnud väga ammu kassid, mis tuleneb sellest, et kui meie lapsed pidid valima koerte või kasside vahel, siis nad valisid mugavuse põhjusel kassi - ei tahtnud tõusta igal hommikul, et neid õue viia. Meil oli kaks kassi, vanema nimi oli Rontti - naljakas nimi, tõeline rontti oli - ja teine oli Mishka, sest tütar tahtis anda nime Moskva karu järgi. Mishka suri ära ja venelased küsisid, kas nad võiksid anda kassi. Ma ütlesin ei, Rontti on nii vana kass, tema enam teise kassiga ei harju. Siis kui Rontti suri, nad teatasid kohe, et neil oleks nüüd anda kass, mis on Medvedevi kassi poeg ja kassiema enam sellest ei hooli, ta on kiirelt kasvanud. Ta on üsna iseteadlik vene leedi, see meie kass. Siis ma ütlesin, OK, me ei mõelnud nii ruttu võtta, aga täitsa tore, kui saame kauni Siberi metskassi.
  • [Krimmi okupeerimisest:] Ega ma seda ette ei ... Agressioon oli muidugi üllatus, kuid seda pinna all olevat pinget oli näha, mida kõik kindlasti tundsid. Ma arvan, et see Krimmi vallutamine, venelased alahindasid maailma reaktsiooni, sest see oli neile... see oli selline nõukogude mõttemall, et omal ajal Nõukogude Liidus Hruštšov andis selle Ukrainale ja nemad nüüd leidsid, et võtavad selle. Seal, ma usun, juhtus poliitiline valearvestus. See on asi, mida on üsna raske parandada. Selle levik nii suureks probleemiks oli hullem, kui ma arvasin. Sellest hoolimata, et me kõik, kes me oleme Ukrainaga kokku puutunud, teame, et ukraina rahvuslik identiteet on veel üsna habras. Ma arvan, et see pole enam kellegi kätes. Kõik on teinud vigu, venelased esimesena, aga seejärel samuti minu meelest EL ja USA.
  • Seda ma ütlen, et me peaksime toetama ukrainlasi, et nad suudaks end kokku korjata, sest nad ise peavad sellel maal elama. Nemad on keskne. See, et meil teistel on seal probleem, asi, mida me ei tahaks näha siin Euroopa südames, see on teine asi, aga nemad elavad seal! Nemad jäävad sinna. Seetõttu me peaksime aitama ukrainlasi.
  • Ma olen öelnud ameeriklastele ja ütlen nüüd Eesti toimetajatele, et parim viis teada saada, mida Putin mõtleb, on temaga vestelda.
  • Euroopa maadest on isegi Saksamaa väike. Ma kohtusin hiinlastega, kui ma olin välisminister ja pidin rääkima inimõigustest. Ma võtsin sama Väino Linna põhimõtte, et tuleb vaadata võrdsel kõrgusel silma. Hiinlased ütlesid, et nad on valmis vestlema, kui räägime võrdsetel alustel. Neid oli üks miljard ja mina esindasin siis EL-i ja väikest osa sellest. Ma ütlesin – jah, sobib hästi, räägime võrdselt. Ma rääkisin vähemuste õigustest ja siis Hiina vastaspool ütles, et nad arvestavad vähemuste õigusi, aga mitte iga väikese killukese. Mina – aga neid on 80 miljonit. Nende jaoks oli see kohutavalt väike hulk, kuigi see on sama suur kui Saksamaa.
  • [Põgenikest:] Võib öelda, kas tõesti keegi ei suuda piirata neid inimkaubitsejaid. See on üks küsimus. Teine küsimus on, et ega inimesed ei lähe meelega nende inimkauplejate juurde, kui neil on ohutum võimalus asi lahendada. Parim viis oleks, et nad ei peaks üldse minema omalt maalt.
  • Mulle tundub, et on inimesi, kellel tekib selline normaalne paanikareaktsioon. Uksed ja aknad kinni ja keegi ei tule meile. Me teame kogemusest, et nii ei ole võimalik. Ameeriklased katsetasid seda Mehhiko piiril. Lõpuks nad tulistasid tulevaid põgenikke. See ei ole mingi lahendus.
  • Samas peab nägema, mille üle inimesed protestivad, nad protestivad selle vastu, et nende hulgas on ka "elatustasemepõgenikke". See on naljakas sõnaühend, aga me oleme ise uhked selle üle, et Rootsi või USA on saanud meilt head tööjõudu ja selle asemel tõusnud. Sama moodi nagu eesti töömees on vajalik ja lugupeetud meil. See piir emigratsiooni ja elatustasemepõgeniku vahel on üsna hämar. On kaks asja – inimesed liiguvad elu parandamise eesmärgiga, aga on teised, kes lahkuvad, sest olukord on nii halb.
  • [E]i tohi kütta inimestes paanikareaktsioone, vaid poliitilistel otsustajatel on kohustus öelda – saan aru su murest, analüüsime koos, miks sa mures oled, mida saab teha ja et ka need inimesed, kes siia tulevad, on ka inimesed.
  • Suures globaalses maailmas on meil üsna vähe sugulasi. Seetõttu ma tahan öelda eestlastele: tahate või mitte, me oleme teie sugulased ja vastupidi. On siiski päris tore, kui on sugulased.


  • Vana traditsiooni kohaselt oleme uskunud, et suurriikidel on ka suur isiklik vastutus ja nad kannavad seda vastutust maailmapoliitikas. Nüüd oleme näinud seda, et kõva tööga tekitatud ühtne maailm, mis põhineb ühistel lepingutel ja reeglitel, hakkab murenema.
  • Minu enda poliitiline kodu on sotsiaaldemokraatia, kuid mu arvates on igaühe enda valik, kas nad on parem- või vasakpoolsed. Minu soov on, et nad oleks uuendusmeelsed, koostöövõimelised ja ma soovin ka seda, et isegi kui tuleks äärmuslikke uuendusi, siis ma ise 1960-ndate põlvkonna esindajana ütlen seda, et me nõudsime omal ajal Soomes üsna äärmuslikke uuendusi. Ega selles midagi halba ole, kuid tegutsema peab organiseeritult. Peab austama teise inimese õigusi, käituda poliitikas samuti oma tõekspidamiste kohaselt ja austama peab nii väljendusõigust kui ka puutumatust. Mind paneb muretsema see, et paljudes riikides pole inimesed leidnud neid organiseeritud tegutsemisviise ja see on niiöelda käest ära läinud. Neid näiteid võib tuua üle maailma. Olgu see siis Araabia kevad või Euroopa praegune olukord. See paneb mind muretsema, aga samamoodi paneks mind muretsema see, kui keegi midagi ei teeks. Passiivsus ei tähenda seda, et olukord püsib muutumatuna, vaid tagasiminekut halvemas suunas.
  • Me oleme samasugused, soomlased ja eestlased. Me aina kardame, et keegi naerab meie üle või, et me kaotame oma väärikuse. Aga mulle tundub, et Eesti ja Soome on selles suhtes rahvusvaheliselt võttes üsna asjalikult ja väärikalt käitunud riigid. Aga nagu ma viitasin enne, et see, et meil on üsna hea minevik, siis see vaktsiin poliitiliselt vastu ei pea, kui me selle eest ei hoolitse.
  • No me oleme mõlemad enam või vähem küpsed demokraatiad, kuid see ei tähenda seda, et kõik on hästi ja midagi ei pea uuendama. Soome oli peaaegu 700 aastat Rootsi osa ja meile sai sellest väikeõeks olemisest tõesti küllalt. Ütlen alati "õde", sest Põhjamaad kui heaoluühiskonnad hoolitsevad üksteise eest. Need on heaoluühiskonnad, kuid ega sealgi pole just igaühel hea olla. Ja hoolivus on ju teatud naiselik, feminiinne omadus. Aga mehed on muidugi väga teretulnud seda samuti rakendama.
  • [Eesti kui Soome väikevenna kohta:] Ei, nagu ma just ütlesin, te olete meie õde võitluses parema maailma eest.
  • [S]ee on ainult hea, et alkoholihind Eestis tõuseb, loodetavasti ka Lätis ja Leedus. Me, Läänemere riigid, joome liiga palju alkoholi ja öeldakse, et osa meie rahvast joob liiga palju viina ja selles mõttes peaksime omavahel suhtlema ikka kainelt ja teistviisi. Ma soovin, et kultuur oleks üks selline igaühe uus tulemine. Ja Eesti on eriti hea kultuurimaa, seetõttu loodan, et leitakse üles Tartu uus rahvusmuuseum või Tallinna kunstimuuseum või Eesti suvised pidustused, samuti ka teie käsitöö ja aiandus ja seda loetelu võib jätkata.
Ka Läti kohta ütlen, et minge ooperisse, ärge minge seda odavat alkoholi ostma. Odavam on seda alkoholi lähedal asuvast poest osta.



VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel