Partei

ühiskondlik organisatsioon, mis püüab mõjutada riigi poliitikat
(Ümber suunatud leheküljelt Erakonnad)

Partei ehk erakond on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmete poliitilisi huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimiseks poliitilist võimu.

Proosa muuda

  • Partei on paljude hullus väheste kasuks.


  • Kui ma ei pääseks taevassse ilma parteisse kuulumata, ei läheks ma sinna üldse.



  • Partei on organiseerunud (avalik) arvamus.


  • Üle joosta võib igaüks, aga tagasijooksmine nõuab juba teatud leidlikkust.
  • Anyone can rat, but it takes a certain amount of ingenuity to re-rat.
    • Winston Churchill 1923. või 1924. aastal, pärast naasmist konservatiivide sekka, olles vahepeal tegutsenud liberaalide parteis; cit. via: Kay Halle, "Irrepressible Churchill", 1966, lk 52–53


  • Erinevalt näiteks mäest või pilvelõhkujast on partei olemuselt fiktiivne reaalsus, mille on leiutanud vaimselt tegevusetud või muidu töötud. Nad tulevad maailma ja leiavad, et kõik pilvelõhkujad ja mäed siin on hõivatud. Nii on neil valida: kas oodata kohta olemasolevas süsteemis või luua uus, alternatiivne.
  • Et varjata oma puhtdemograafilist laadi tekkepõhjusi, arendab partei tavaliselt välja erilise ideoloogia ja mütoloogia. Üldiselt luuakse uus reaalsus alati vana järgi, juba olemasolevaid struktuure matkides. Sel viisil varjatakse kujutlusvõime puudumist ja antakse kogu ettevõtmisele teatav eheduse münt.
  • Poliitiliste parteide esilekerkimine sajandivahetusel oli ülerahvastuse esimene hädasignaal, ja just seepärast ongi parteid tänapäeval nii edukad. Samal ajal kui individualistid viskasid nende arvel nalja, tegid nemad panuse isikupäratule, ja nüüd on individualistide naljad otsas.
    • Jossif Brodski, "Türanniast", tlk Barbi Pilvre, Looming, nr 10, 1988, lk 1373–1376


  • Õiguslikult ei kujutanud erakond endast küll midagi muud kui võimuihaga varustatud mittetulundusühingut, mis tuli kõigepealt luua ja seejärel ka registreerida. Selleks omakorda läks tarvis asutamislepingut, põhikirja, programmi ja veel ühtteist. ("2002. Hundionu astub suurde poliiitikasse")
    • Mihkel Tiks, "Muidumees. Poiss sai 50", Tallinn: Tänapäev, 2012, lk 227



  • Mida rohkem on erakonnas liikmeid, seda enam on ka erakonna juhid näoga liikmete, mitte valijate poole. See ei ole edu võti.
  • Määravaks saab, kas ja kuidas suudab erakond noortele ahvatlev olla ja neid ühiskondlikult aktiveerida, kasutamata senist haudejaamade ja süütalastekogude mudelit.
  • Järelkasvuga on hädas kõik erakonnad peale noorimate: kuni 30aastaste liikmete osakaal jääb neis vahemikku 3–5%. Noorte värbamine on aina keerulisem, sest ka korruptiivseima mainega erakond ei riski enam tubli parteilise noortetöö eest lubada, pealegi katteta, tulevikus tulusat ja mativõtuõigusega ametikohta kuskil omavalitsuse süsteemis.
  • Naisenamusega noorsugu on Reformierakonnal, sotsidel ja rohelistel, muudes erakondades valitseb noorte meesliikmete ülekaal. See tähendab, et kümnendi pärast võtavad valimiseelses teledebatis omavahel mõõtu tõenäoliselt Reformierakonna naine ja EKRE mees. Kummal pool aga on ses olukorras rohkem tarkust, kumb on pehme, kumb karm, kumb andmepõhine, kumb emotsionaalne? Vastuse leiab kõrghariduse statistikast, mis näitab juba aastaid stabiilselt kraadihariduses suhet 3 : 2 naiste kasuks.


  • Ma arvan, et edu peitub selles, kui erakonnad võtaksid Narvat tõsiselt. Aga eks paljudel poliitilistel jõududel, kes on siin Tallinnas, on Narvast natuke ükskõik, sest valijaid nad Narvast nagunii ei saa. Ei ole sellist jõudu, mis paneks narvalasi hääletama Isamaa või Reformierakonna poolt. Eks poliitilised jõud peaksid peeglisse vaatama.


  • Erakondade tegutsemisvõimekus valimistevahelisel ajal avaldub vastavalt erakonnaseadusele "oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamises ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamises". Kuidas sellega lood on, teab igaüks, kes vähegi igapäevaste uudistega pihta saab. Selgitus seob ühemõtteliselt raha ja tegutsemisvõime, millel ei ole ülempiiri. Iga lisaeuro "tõstab võimekust" ja ei ole raske kujutleda, mida kõike suudaksid erakonnad korraldada parlamendis, valitsuses ning omavalitsuse võimuorganites, kui erakondadele kingitav maksuraha oleks kaasas käinud riigieelarve mahu üldise kasvu ja elukallidusega viimase viieteistkümne aasta jooksul ja kosunud praeguse närutamisega võrreldes kolmekordseks. Seega veel tõhusam obstruktsioon, veel kaootilisem juhtimine, veel süngem arenguperspektiiv, kolm korda kollasem parteielu?

Allikata tsitaadid muuda



  • Järelikult on parteid kui institutsioon kurjus, mida ei leevenda miski. Nad on põhimõtteliselt kahjulikud ning nende mõju on praktiline. Parteide kaotamine oleks peaaegu ehe heategu. Olemuselt oleks see täiesti legitiimne ning praktikas ei paista sellega kaasnevat mingeid muid mõjusid kui üksnes positiivsed.


  • Kirjanik, kes nõustub osaliselt või täiel määral järgima parteidistsipliini, seisab varem või hiljem silmitsi valikuga: alluda või vaikida.

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel