Sõnaraamat

Sõnaraamat on järjestatud sõnadest ja nende kommentaaridest koosnev raamat.

Taani-rootsi sõnaraamat

Proosa

• [Pärlin:] Noh, mis raske see kirjanikuametki on, võta ainult sõnaraamat kätte ja kirjuta sealt õiged sõnad paberile. Sõnaraamatus on ju kõik sõnad olemas.
  • Albert Kivikas, "Nimed marmortahvlil II", 3. ptk

• Selles kiivavajunud majas pidas iga üürnik hiirtega oma arveid. Näiteks üleajateenijal Albert Kirjutajal närisid nad frentšile augud sisse. Mees oli tohutult löödud, sest vorm on ju see väline tunnus, mis teeb kõlbliku meeskodaniku sõjaväelaseks.

Aga siis tuli otsekui heldest taevast lohutav sõnum, et sõjaväevorm läheb ligemal ajal muutmisele. Ja oli öeldud ka, et vormi küsimuste lahendamisel rakendatakse nõndasama palju põhjalikkust kui relvade soetamisel. Ning uue mundri saamise lootuses läks Kirjutaja elu jälle rööpasse ning igal hommikul tõstis ta avatud akna all hantleid.

Teisel korrusel elas eratundide andja Kollman ja Londoni sellid teadsid jutustada, et sellest ajast peale, kui hiired Kollmani sõnaraamatu ära sõid, räägib ta oma õpilastele, et sepp on vene keeles кузнец, sepa naine кузница, sepa poeg кузнечик. Papa on папа ja papa naine on папаха, indiaanlane on индеец, indiaani naine индейка. Ühekandimees on земляк, tema naine землянка ning tema tütar земляника.

• Lilli Promet, "Kes levitab anekdoote?", 1967, lk 13-14

• Kord tuli tal kirjutada kirjand teemal, mis raamatut ta tahaks endale kaasa, kui peaks sattuma üksikule saarele. See oli tobe teema. Oli äärmiselt ebatõenäoline, et keegi nende klassist üksikule saarele satuks. Preili Castle oli soovinud, et nad valiksid mõne Shakespeare'i näidendi või Piibli, ent Sam oli põikpäiselt valinud sõnaraamatu. Sam mõtles, et oleks üsna paranoiline ringi käia lemmikraamatuga seks juhuks, et satud üksikule saarele. Kui ka nii juhtuks, on raamatust ammu villand. Sõnaraamatu abil võiks ta kirjutada just niisuguse raamatu, nagu ise tahab.
  • Bobbie Ann Mason, "Maal sees". Tõlkinud Mati Soomre. LR 22-25/1991, lk 114

• Ma lõin sõnaraamatu k-tähe kohalt lahti. Seal oli viis kuivatatud aedkannikest: kollane, sinakasmust, mahagonivärvi, lilla ja pärgamendikarva. Need olid lamedad, jäigad ja kuivad - niisama kanged nagu liblikatiivad, kuid palju hapramad. M-tähe alt leidsin metsporgandioksakese, mis oli laiaks litsutud ja nägi tillioksa moodi välja. R-i alt leidsin mitmesuguseid roose - punaseid roose, mis olid kummalegi leheküljele endakujulise jälje vajutanud, ja roosasid kibuvitsu.

"Mida sa teed?" küsis Lucille.

"Sõnaraamat on kuivatatud lilli täis," vastasin mina. "Vanaisa."

"Ta pani kuldkingad o-tähe alla. Ilmselt orhideed."

• Marilynne Robinson, "Majapidamine". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2007, lk 116

• [Tiffany Aching:] Ta oli sõnaraamatu kaanest kaaneni läbi lugenud. Keegi polnud talle öelnud, et seda ei tohi teha.
  • Terry Pratchett, "Tillud vabamehed", tlk Kaaren Kaer, 2005, lk 9

• Mu ema rääkis minuga prantsuse keelt ning isa inglise keelt. Mul lubati vastata mõlemas keeles. See kuulus kokkuleppe juurde, mida mu vanemad enne minu sündi olid sõlminud ning mille kohaselt nende lapsed pidid kasvama üles kakskeelsetena, kusjuures mõlemad pidid vastutama selle plaani elluviimise eest. Mu ema, pure laine Marteau Montrealist, rääkis meloodilist prantsuse keelt, minu isa seevastu energilist Edinburgh’ inglise keelt, mida Kanadas veedetud aastad ainult natuke olid murendanud.

Imelikul kombel ei põhjustanud, vaid leevendas see kahe keele kümblus mu lapsepõlveaastate alalist segiolekut, kahe sõna vastamine ühele mõistele muutis maailma minu jaoks selgemaks. La chaise, tool; le rideau, kardin; être, olema; le chien, koer. Igal asjal, igal tegevusel oli oma kaja, seletus. Tähendusel oli kaks jalga, kaks usaldusväärset etümoloogilist tüve. Ma ujusin inglise keeles mõnusalt selili krooli, kuid kui asi läks tõsiseks, läksin üle prantsuse keelele. Narmasteks kulunud sinise ümbrisega prantsuse-inglise keele sõnaraamat oli meie piibel, sest meie perekonnal puudusid vormilised sidemed religiooniga.

• Carol Shields, "Kui". Tõlkinud Urve Hanko, 2006, lk 97-98)

• Süstemaatiline tekstide uurimine, väljaannete, kommentaaride ja sõnastike tegemine algas – nagu karta oligi – siis, kui Ptolemaios II rajas Aleksandria raamatukogu umbes aastal 300. Sinna koguti umbes 200 000 käsikirja ja loodi uurijatele töökohad. Raamatukogu juhataja kohus oli kõike seda süstematiseerida, väljaandeid teha jne. Põhilised filoloogia väljundid, tekst, kommentaar ja sõnastik, said alguse Aleksandrias, ka selge arusaam, et filoloog peab suutma kõike kommenteerida, et filoloogia on kogemusteadus ja kogemus sõltub eruditsioonist.
  • Marju Lepajõe, "Õhtumaise filoloogia sünd", ettekanne ajakirja Keel ja Kirjandus konverentsil „Filoloogia lagunemine” 19. II 2016 Tallinnas Eesti Keele Instituudis

• ... näiteks araabia keele sõnavararikkus on selline, et araabia keele seletav sõnaraamat on rohkem kui 20 köidet suur, Edward William Lane jõudis oma elu ajal sellest vaid 8-9 paksu köidet välja anda. Nüüd on see Tübingeni ülikoolis professor Ullmanni juhtimisel uuesti käsile võetud. Üksnes l-tähega algavaid sõnu on kokku kolm köidet ehk rohkem kui 2400 lehekülge. Ja kui vaadata siis näiteks sõnajuurt, mis tähendab "tiine olema" või inimese kohta "rase olema", on selle kohta kümneid lehekülgi, sealhulgas kaks sõna vormi, mille puhul on märkus, et tarvitatakse ainult kaamelite kohta. Sellist rikkust ilmselt ei saa tõlkes edasi anda.
  • Kalle Kasemaa, Palju häid vastuseid. Intervjuu Anu Põldsamile. Sirp, 10. märts 2017

• Ma nii väga tahaksin, et meil ei oleks olemas ainult võru ja setu keele aabitsad, õpikud ja mulgi töövihik, vaid oleks ka teiste Eestimaa murdekeelte õpikud, töövihikud, sõnaraamatud ja kõik muu.
  • Kersti Kaljulaid Abja-Paluojal soome-ugri kultuuripealinna avaüritusel 13. veebruaril 2021; "Kersti Kaljulaid: peaksime murdekeeltele rohkem tähelepanu pöörama" ERR, 13.02.2021