Tiina Leemets

Tiina Leemets (sündinud 23. augustil 1965) on Eesti keelekorraldaja.

Artiklid

• Lühendid säästavad hulga ruumi ja kirjutajate aega igapäevastes erialatekstides, tabelites, siltidel, SMSides ja netisuhtluses, aga piduliku stiiliga ei lähe nad kõige paremini kokku. Saja aasta juubel peaks olema sedavõrd väärikas sündmus, et võtta aega ja anda ruumi ning tähtpäevalise – meie riigi – nimi välja kirjutada. Juubeliaasta logol ongi seda kenasti tehtud: Eesti Vabariik 100.
• Kõrvalmärkus: on neid, kes armastavad 1918.–1940. aastast kirjutades kasutada lühendit EW, ent see ei kuulu kindlasti kirjakeelde. Ekslik on arvata, nagu oleks tollal eesti õigekirjas olnud v asemel w.
  • Tiina Leemets, "Sada aastat Eesti Vabariiki", Postimees, 4. juuni 2017

• Moesõna on huvitav termin. Miks on sel vahel kuidagi kahtlane varjund, kui inimene tahab ikka moodne olla?
• Ehtsast keelemoest võiks rääkida slängi ja argikeele puhul. Hea rohkete sünonüümide hulgas on omasõnu ja laene eri keeltest, ent täitsa ja priima ning änks ja cool esindavad eri põlvkondade moodi. Iina Aasamaa 1965. aasta legendaarse käitumisõpiku žargooninäide "Segens, krae, kuhu kursid?" naerutas noori ja näis tundmatuseni vanamoodne juba kakskümmend aastat hiljem.
• Moesõna tunnus näib olevat see, et kasutaja meelest on ta täpne ja kõlab hästi, aga kedagi teist ärritab, tundub tüütu ja ähmane. Kas parem nimetus oleks vahusõna?
• Kui igaüks on enda sõnul motiveeritud, kirglik ja lahendustele orienteeritud, ei avalda see jutt tööandjale ükskord enam muljet.
• Kindlasti märkab sõnade korduma hakkamist eri autorite tekste lugev toimetaja, kes saab sellest märku anda. Kirjutaja otsustada jääb, kas minna massiga kaasa või eristuda.
  • Tiina Leemets, "Keelemood ja moesõnad", Postimees, 21. mai 2022

• Selline nihe on keelte vahel sõnu laenates sage. Näiteks tähendab latte itaalia keeles piima ning üks piima ja espresso segusid on caffè (e) latte, ent mitmes teises keeles piisab kohvijoogi nimetamiseks itaalia piima-sõnast, nii on saadud ka eesti late.
• Šefluseks nimetati Nõukogude süsteemi, mille järgi tugevamaks arvatud asutus või organisatsioon abistas nõrgemat. Enamasti oli linnaasutustel kohustus mõni kolhoos või sovhoos "šefluse alla võtta". Oma tööd või õpinguid kõrvale jättes tuli "šefiks käia" ehk minna appi kartuleid võtma või muudele hooajatöödele. (Kas mäletate filmi "Tants aurukatla ümber", mille tegelane Miili tutvustab talus peremehetsevaid majulisi sõnaga "sehve"?) Nii omandas sõna paradoksaalselt algsele risti vastupidise sisu: ülemateks nimetatuist said alamad, sest sundkorras maale veetud linlasi kõlbas harilikult rakendada vaid lihttöödel kohalike juhtimise all.
• Eesti argikeeles on šeff aga kujunenud ka tunnustust väljendavaks omadussõnaks (rõhutatult näiteks jube šeff, ülišeff, megašeff, lõunas ka umbõ šeff). Uus sõnaliik ja tähendus on levinud eelkõige sel aastatuhandel ning näib, et omapead, teisi keeli matkimata. See on iseenesest päris šeff ehk neutraalsemalt väljendudes tore lugu.
  • Tiina Leemets, "Päris šeff lugu", Postimees, 7. detsember 2019

• [Osasünonüümidest:] Paks lumi on kõrge lumi ja sügav lumi – oleneb, kustpoolt vaadata. Laulja sügav bass on ühtlasi madal bass. Niisamuti sobivad sügava sünonüümideks muidu omavahel vastanduvad jäme ja peen: sügav hääl on jäme, aga sügav analüüs ja vahetegemine on samal ajal peened.
• Suveõhtus võib olla tuhat, miljon või miljard sääske (ka musttuhat või mustmiljon) ning pidevalt pooleli sada või tuhat tööd, kui kellelegi tundub, et sääski või töid saab liiga palju – suurtel arvudel on ühine ebamäärast rohkust näitav tähendus. Kuhugi minema või kolima hakates lubame kokku panna oma seitse või kümme asja, täpsel ülelugemisel oleks neid ehk rohkemgi.
• Osasünonüümiat esineb ajaühikute puhul: "oota üks sekund" või "oota üks minut" on lihtsalt palve natuke oodata, sama mis "oota üks hetk". Teisal võivad ühepikkused olla hetk ja tund – näiteks siis, kui õige hetk ehk õige tund on käes.
• Rahapuuduse korral on ükskõik, kas taskus pole sentigi, kopikatki, pennigi või (punast) krossigi.
• Maailma sünonüüm võib olla maakera (maailma maad ja linnad), universum (maailma loomine), taevas (spordimaailma tähed), riik (veealune maailm), ringkond (akadeemiline maailm) ning eelkõige nimedes kauplus või selle osakond (Laste Maailm, Toidumaailm). Viimases tähenduses on sünonüümsed ka maailm ja paradiis (Vaibaparadiis, Diivaniparadiis).

Kass ja jänes on aga sünonüümid Hiina loomaaastate arvestuses, samuti härg ja pühvel.

• Tiina Leemets, "Madal on sügav on kõrge", Postimees, 29. mai 2021

• Rula on sama mis liitsõna rulllaud, sudus on koos suits ja udu. Kolhoos on eesti kirjatava järgi muganenud laen vene keelest (колхоз < коллективное хозяйство) ja brantš inglise keelest (brunch < breakfast +lunch).

Erineb esiteks see, et rula ja kolhoos koosnevad sõnaalgustest, sudu ja brantš ühe sõna algusest ja teise lõpust. Eristades on esimest tüüpi sõnu nimetatud ka silplühenditeks ja teisi suland-, kohver- või sumadansõnadeks, vahel on viimaseid nimetusi kasutatud mõlema tüübi kohta.

• Selline sõnamoodustus on võimalik nii eesti argi- kui ka oskuskeeles. Kulkat ja kapot teati juba enne Teist maailmasõda. Terminiteks on loodud tärk (tähe-numbrimärk), vampel (vaarikpampel), õved ehk õnnaksed (õed-vennad, esimest on kasutatud geneetikas, teist eelistab haridussõnastik). Majandussurutisest sai masu, millele rahvasuu lisas peagi krõbedamad täpe ja pupu.
• Aktuaalne ingliskeelne suland Brexit (< British exit) on ajendanud sõnamänge paljudes keeltes, nii ka meil. Allar Jõks kommenteeris presidendivalimistest taandumist lühidalt: "Jõxit." Hiljuti oli uudistes ja vestlussaadetes taas jutuks põlevkivienergiast loobumine hüüdnimega Põxit, mis väidetavalt kõlas esimest korda aastal 2017 Paide arvamusfestivalil. Kuigi seos on selge, on see pruuk vähegi ametlikumas olukorras enam kui küsitav. Esiteks on pandud tegevusele nimi (põlevkivi, erinevalt Suurbritanniast ja Jõksist, ei ole ise nimi) ja teiseks võetud käibele lihtsõna, millest pool on ema- ja pool võõrkeeles. Säärase pretsedendi võimalike tagajärgede üle tasuks juurelda.
  • Tiina Leemets, "Masust Põxitini", Postimees, 21. detsember 2018

• Lumivalgukest või Lumivalgekest teame lapsepõlvest kõik, aga keelehuvilise jaoks peitub ta nimes mõndagi põnevat.

Kumb on õige, päritakse Eesti Keele Instituudi keelenõuandjatelt järjekindlalt kord aasta-paari jooksul. Lisaks kerkib sama teema ikka ja jälle esile netifoorumites ja seltskondades, kus maitse üle vaieldakse vihaselt. Julgegu vaid keegi mainida Lumivalgukest – kohe leidub ka iseteadlik manitseja, kes ei taha "proteiinikesest" kuuldagi.

• Henn Saari on u kohta öelnud "muistne hellitlev vähendusliide". Jah, ke(ne) on vähendus- ja hellitusliitena tuntum. Aga niinimetatud hoidjakeeles on u-sõnad hästi elujõulised: kiisu-jänku-notsu-kätu-kõtu-pun(n)u ja muu ninnu-nännu, millele võib omakorda ke-liite otsa panna. Noorte emade võrgusuhtluses näeb viimastel aastatel tita ehk beebi kohta sõna beebsu(ke). Kuidas b ja s kirjas kõrvuti passivad, on teine teema, aga u on ikka seesama Lumivalgukese u. Lumivalguke on niisiis kahe hellitusliitega ehk eriti nunnu Lumivalgeke. Ei ole kumbki viga, jäägu igaühele oma.
• 1969. aastal ei tuntud netikommentaare, kuid ka raadiosaade tõi autorile vastuväiteid. Üks oli valgukese jonnakas seostamine valguga, teine aga kõlas nii: "Minu vanaema ütles ikka Lumivalgeke." Lõpetagem siis Henn Saari sõnadega "Keelehäälingust": "Munavalgega tähenärimine ei ole lingvistiliselt relevantne (see tähendab lihtsalt, et ei loe). Kuid kui on tegemist muinasjutuga, siis vanaema on igal juhul argument, millesse tuleb suhtuda tõsiselt ja lugupidamisega isegi siis, kui ei ole võimalik anda talle täit ainuõigust."
  • Tiina Leemets, "Lumivalguke", Postimees, 18. juuni 2016