Islam
prohvet Muḩammadi rajatud, monoteismil põhinev usund
(Ümber suunatud leheküljelt Muhamedi usk)
Proosa
muuda- Tohutu armee pakutud hämmastav vaatepilt andis mulle kindlust ja ma hakkasin uskuma, et Allah tõesti on määranud kristliku maailma hävima islami võimu all. Sest nii hiiglaslikku armeed poleks keiser suutnud palgata isegi kõigist kristlikest maadest kokku, kui tal oleks olnud raha, et rutata appi oma vennale Ferdinandile. Aga keisril ju raha ei olnud ja teda sidus endiselt sõda Prantsusmaaga. Pealegi oli Saksamaa täielikus segaduses Lutheri tõttu ega tahtnud ka Lutheri sõbrad sugugi aidata keisrit ega tema venda, vaid nende asi vastuoksa oli kaasa aidata kõigele, mis keisri võimu nõrgestas.
- Mika Waltari, "Mikael Hakim"
- [Schmerzburg:] Aga lubage mul korrata keiser Friedrichi sõnu, kui temalt küsiti, miks ta oma ihukaitseväes sallib Mooramaa mehi. "Meil on kõigil üks isa ja pole tähtis, missugune prohvet ta seaduse meie kätte on andnud. Kolm suurt prohvetit on ta sõna rahvastele kuulutanud — Mooses, Kristus ja Muhamed. Kui teie ütlete, et üks neist oli petis, siis peavad seda olema kõik kolm, sest nad kuulutavad ju üht ja sedasama jumalat." Nii ütles keiser Friedrich, aga paavsti käsilased on ta sõnu hiljem väänanud, nagu oleks keiser kõiki kolme petisteks tembeldanud. See on alatu vale, sest keiser ei öelnud kunagi halvakspanevat sõna mõne usutunnistuse või rahva kohta, vaatamata ta keelele või nahavärvile.
- Karl Ristikivi, "Põlev lipp", III ptk "Laegas". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 52
- ... suur oli minugi imestus, kui ma Püha Mikaeli kirikusse astudes leidsin saratseene, kes selga Kristuse altari poole pöörates palvetasid. Selgus, et üks osa kirikust oli neile eraldatud ja muhamedi usu kommete kohaselt sisse seatud (sest neil ei olnud Akkonis oma jumalakoda, nagu oli juutidel). Hiljem kuulsin, et nii olevat lugu ka Jeruusalemmas, kus mõnes mošees kristlastel oli lubatud oma altar üles seada ja oma jumalateenistust pidada.
- Karl Ristikivi, "Viimne linn". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, lk 72
- Makari kõige tähendusrikkamaks pärandiks võib vist pidada vanavene kroonikate kogumist, toimetamist ja ümberkirjutamist. Neid minevikuürikuid oli terve munkade armee Venemaal juba sajandeid säilitanud ja kopeerinud. See oli Kremli esimene süstemaatiline katse ajalugu ümber kirjutada, mida saatis hämmastav edu. Moskva seati Kiievi-Venest arenenud taevalikult õnnistatud riigi tippu. Selle ettevõtmise kaudu õhutas Makari ka islamivastaseid eelarvamusi, taunides eriti mongoleid ja nende järglasi tatarlasi. See oli riuklik sepitsus, sest tsaari teenis ka tatari vürste ning abielud stepihõimudega olid nii tavapärased, et ainult vähesed ülikud võisid ennast pidada puhta kristliku vere kandjaks. Makari aga soovis uut ristisõda - vähemalt selle õigeusklikku varianti.
- Catherine Merridale, "Punane kindlus. Venemaa ajaloo salasüda". Tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2014, lk 86
- Mina pooldan islamiusuliste pühakodade rajamist Eestisse. Igaühel peab olema vabadus omal moel õndsaks saada nagu öelnud õnnis kuningas Friedrich II. Islam kuulutab ju sama jumalakohut mis ristikirik, ega neil mingisugust teist Jumalat ole.
- Vello Salo, ""Siin Vatikani Raadio!" Vello Salo lugu". Gallus, 2015, lk 202
- Selle peegelpildiks on, et inimesi, kes räägivad nt pagulaste aitamise vajadusest ja sellest, et islam ja islamistlik ideoloogia on erinevad asjad, sildistatakse liberastideks ja tolerastideks (mis muuseas on Vene profašistide poliitkultuurist pärit leksika) ning peetakse neid mingi salapärase vasakpoolse diktatuuri käsilasteks.
- Aare Pilv, "Nüansimeele kriis". Postimees, 17. jaanuar 2016
- Ma vihkan jõule. Kõik on loodud peredele, armunutele, soojusele, tunnetele ja kingitustele mõeldes ning kui sul pole meessõpra ega raha, kui su ema käib tagaotsitava portugali kurjategijaga ja su sõbrad ei taha enam su sõbrad olla, siis tahaksid sa pahelise islamirežiimiga riiki emigreeruda, kus koheldakse vähemasti k õ i k i naisi ühiskonna heidikutena. Olgu mis on, mul ükskõik. Loen terve nädalavahetuse vaikselt raamatut ja kuulan klassikalist muusikat. Võib-olla loen "Näljutatud teed". (lk 286)
- Helen Fielding, "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998
