Vikitsitaadid

Inimkond

(Ümber suunatud leheküljelt Inimsugu)

Inimkond tähendab inimliiki kui tervikut.


Eeposed

muuda

Kõrtsiemand temale, Gilgamešile, kõneles:
"Elu, mida otsid, sina ei leia:
kui jumalad lõid inimkonna,
surma nad seadsid inimkonnale,
elu nad eneste kätte võtsid.
Sinul, Gilgameš, täis olgu kõht,
päeval ja öösel ole õnnelik!
Iga päev korralda rõõmupidu,
päeval ja öösel pidutse ja tantsi!
Olgu puhtad su rõivad,
sinu pea pestud, saagu sa kümmelda vees!
Vaata seda väikest, kes hoiab kinni su käest!
Su naine aina lõbutsegu sinu süles!
Selline on [inimkonna saatus]!"

Proosa

muuda
  • Kahjuks peab sageli selleks, et olla hea patrioot, olema kogu ülejäänud inimkonna vaenlane.
    • Voltaire, "Filosoofiline sõnaraamat", ptk "Riik"
    • (vrdl ptk "Kodumaa", tlk Herbert Stillverk, e.k. 1983: "Kurb on see, et sageli on nii, et arvatakse - kui tahad olla hea patrioot, siis pead olema kõigi teiste inimeste vaenlane.")


  • Teadus ei tunnista riigipiire, sest teadmised kuuluvad inimkonnale ning valgustavad tõrvikuna tervet maailma.
    • Louis Pasteur, Tsiteeritud René Jules Dubos' raamatus "Louis Pasteur, Free Lance of Science" (1960)



  • Kirurgia, toitumine, antiseptikud - need kolm on tulevikus inimkonna tervisele eluliselt tähtsad. Haiguste probleemide kallal pole kunagi juurelnud nii palju võimekaid aktiivseid mõistusi kui praegu ning kõik nende avastused kalduvad ühe lihtsa tõe suunas - et loodust ei saa parandada.
    • Thomas Alva Edison, tsiteeritud artiklis "Wizard Edison", The Newark Advocate (2. jaanuar 1903), lk 1


  • Inimkond on saanud sedavõrd üheks perekonnaks, et me ei saa kindlustada omaenda õitsengut, kindlustamata seda ka teistele. Kui sa tahad ise õnnelik olla, pead tegema nii, et teisedki oleks õnnelikud.
    • Bertrand Russell, "The Science to Save Us from Science", The New York Times Magazine, 19. märts 1950


  • Nüüd pole enam midagi teha: tsivilisatsioon ei ole enam see habras lilleke, mida suure vaevaga hoiti ja kasvatati mõnes varjulises maanurgas, kus pinnases leidus rikkalikult primitiivseid liike, mis olid oma elujõult küll ähvardavad, ent samas võimaldasid seemneid varieerida ja tugevamaks muuta. Inimkond muutub monokultuurseks; ta hakkab tsivilisatsiooni tootma massiliselt nagu peeti. Tema igapäevamenüüsse kuulub edaspidi vaid see ainus roog.



  • 0. Robot ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega inimkonnale kahju teha.



  • Võimalik, et kogu inimkonna ajaloo suurim tragöödia on olnud moraali kaaperdamine religiooni poolt.
    • Arthur C. Clarke, "Credo" (1991); ka raamatus "Greetings, Carbon-Based Bipeds! Collected Essays, 1934-1998" (1999), lk 360



  • Inimkonna tõeline probleem on järgmine: meil on paleoliitikumi emotsioonid, keskaegsed institutsioonid ja jumalik tehnika. Ja see on hirmuäratavalt ohtlik ja läheneb nüüd üleüldisele kriisile. [---] kuni me vastame neile suurtele filosoofilistele küsimustele, mille filosoofid paari põlvkonna eest hülgasid - kust me tuleme? kuhu me läheme? - ratsionaalselt, oleme väga õhukesel jääl.


  • Teadvuse mõttes on inimkond juba üsna hästi integreeritud, meil on lihtsalt teiste inimeste teadvust vaja, see on inimesele kasulik. See, mis pühale üritusele põõna paneb, on primaadi psüühika. Teise inimese mõistus on meile kasulik, kuid hing mitte. Hing on väga imelik nähtus, see ei ole osa kollektiivteadvusest. Hing on nagu külakurnaja. Aafrika ei nälgi sugugi seetõttu, nagu me ei teaks, mis seal toimub. Ta nälgib seetõttu, et inimene on evolutsioonis loodud aitama iseennast ja enda hõimuliikmeid, kuid mitte naaberhõimu. Maailm on üles ehitatud sugukondliku loogika, mitte inimkonna-loogika järgi. Ja siin aimubki enamiku suurte probleemide juur. Hõim hoolitseb nii hinge kui mõistuse eest, ebamäärane "inimkond" aga üksnes mõistuse eest. Siin kangastub painajalik vastuolu — mõistust mahub maailma piiramatu hulk, hingede hulk on aga piiratud. Hinge ülalpidamine on palju kulukam kui teadmiste säilitamine, see raiskab ressurssi. Inimkonna seisukohast on hing probleem.


  • "Kärbeste jumal" on kirjutatud väga ammu, aga nüüd on meedium vahetunud ja seda eksperimenti on võimalik päriselus korraldada. Kui aga sellest kõigest kirjutati nii ammu ja samad asjad endiselt juhtuvad, siis tõepoolest on inimkonnas stereotüübid ja arhetüübid ning korduvad psühholoogilised profiilid.
Olen ka oma romaanile saanud kriitikat, et tegelased esindavad stereotüüpe, aga nii kummaline kui see ka pole, me taandume mingitesse raamidesse. Sa ei pruugi esindada üht arhetüüpi, vaid olla segu mitmest, kuid meil ei saaks olla psühhiaatriateadust, kui inimesed mingis olukorras ei reageeriks ühtemoodi. Kui meil oleks seitse miljardit reageerimisviisi, siis oleks see planeet päris hull koht.


  • Raamat, mida ma praegu kirjutan, iseloomustab inimkonda kui biosfääri ülikasvajat. Kasvaja on osa organismist, ta pole sinna väljastpoolt tulnud, aga ometi ta hävitab organismi. Ta kasvab eksponentsiaalselt ja ei saa aru, et aeg on peatuda: muidu hävitab ta enda ümbruse ja lõpuks ka iseenda. Inimene pole biosfääris mitte ainult kasvaja, vaid superkasvaja.
Inimeste arv on miljon aastat kasvanud – mitte eksponentsiaalselt, vaid veelgi kiiremini, st kasvuprotsent on kasvanud. Tipp oli 1980. aastal, järgnenud on kiire kahanemine. Oleme suure osa biosfääri liikidest hävitanud ja kaugelt suurem osa on praegu hävimas. Loodus saadab meile signaale: kui nii jätkame, hävitame ka iseend. Viirus on üks neist signaalidest. Viirused levivad nii kiiresti, sest meid on liiga palju.
...
Praegused 100-aastased on ainulaadsed selles mõttes, et nemad on elu jooksul kogenud inimeste arvu kasvu neljakordseks. Ainus selline sugupõlv inimkonna ajaloos. 100 aastat varem elanud 100-aastased kogesid inimkonna 1,5-kordistumist. Need, kes praegu sünnivad ja elavad 100-aastaseks, kogevad 1,3-kordistumist. Minu sünni ajal oli umbes kaks miljardit inimest, praegu on ligi kaheksa miljardit.
Varem oli pisikutel valik, kas hakata kurnama jäneseid või inimesi. Hakkad kurnama jäneseid, tapad ühe piirkonna ära, teine piirkond on kaugel, sinna ei jõua – ei tasu ära. Aga hakkad kurnama inimesi, võid ühe päevaga maakera ühest servast teise lennata. See on oivaline levimisvõimalus. Pole ime, et viirused selle ära kasutavad.


Luule

muuda

Inimkonna
üksildane vahtiv silm
vaatas Eimiskisse
      ja pöördus ära


ma tean et mul tuleb nutta
et kisendab sisikond
pean õppima näha saama
mis asi on inimkond

  • Juhan Viiding, "* vist enamusel on valus" kogust "Tänan ja palun" (1983), lk 43
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Inimkond&oldid=105055"