Tarbimine

Proosa

• Te pole ju oma vabadust kätte võidelnud selleks, et langeda tarbimise, individualismi, võimuiha või üleolekutunde orjusse.
  • Paavst Franciscus Tallinnas Vabaduse väljakul peetud jutluses 25. septembril 2018.

• Oleme ülendanud laia tarbijavaliku meie ühiskondade kõrgeimaks eesmärgiks, olgugi et see on otseses vastuolus eesmärgiga säilitada elamiskõlblik planeet. Globaalne konsumerism hävitab biosfääri.
• Selleks võimalikuks keskmiseks sissetulekuks, mida keskkond suudaks taluda, ei ole kindlasti Rootsi keskmine. Isegi Rootsi keskkonnaminister tunnistas umbes viis aastat tagasi ÜRO tervisliku elukeskkonna konverentsil Sundsvallis, et kui rootslaste sissetulek ja tarbimise tase muuta ülemaailmseks normiks, suudaks maailm elatada vaid kümnendikku praegusest rahvastikust. Ökoloogiliselt talutav maksimum on tõenäoliselt lähedasem tänapäeva Kesk- ja Ida-Euroopa maade elatustasemele.
  • Jakob von Uexküll, "Eesti tee rohelisse tulevikku". Aulaloeng Tartu Ülikoolis 6. septembril 1994. Tõlkinud Ehte Puhang. Tartu: Tartu Ülikool, 1994

• Kultuuritarbimine (pannes siia ka teadusinfo kasutamise) on leivatarbimisest oluliselt erinev selle poolest, et ta toodab uut kultuuri. Probleemi ehk polegi, kui õnnestuks keelustada vaid isiklikule lõpptarbimisele suunatud piraatlus – mis seal siis ikka nii väga hullu, kui nt pornotarbijad hakkavad maksma ausat täishinda. Tegelik probleem on aga selles, et kultuuris lõpptarbimist polegi. Väärtuslik läheb uuesti käibesse – kultuur ongi tsiteerimine.
  • Jaak Kikas, "Infovaba infoühiskond" Sirp, 26.01.2012

• Piiri taha kippumine on omandanud pea et patoloogilise mõõtme ja kõrvaltoimete kiuste ollakse nõus osalema vaktsiinide katsetustes, nõutakse otselende viiruskolletesse. Objektiivses mõttes ei jää tavaturist ju millestki ilma, sest aega veedetakse täpselt samamoodi nagu kodumaal: ujutakse või suusatatakse, süüakse ja juuakse, käiakse poes, harvem looduses. Kuid ilmselt on staatust solvav tarbimispaast nii raske, et kopra saba hakatakse kalana tõlgendama.
• Ometi võiks tegusa tarbimise kõrvale jääda eluõigus ka molutamisele, lesimisele, lugemisele, joonistamisele, ühismeedias ringivahtimisele ja välisõhus sõpradega mõnulemisele, üleüldse mitte nii kasulik olemisele. Ja teisalt, kui sul on töö, mida armastad ja mis ongi sinu identiteet, siis ei pea tingimata inimest sundkorras puhkekodusse panema. Puhkus ei pea muutuma fetišiks, puuslikuks, mida nürimeelselt austada. Liigne nõudlikkus tekitab stressi, komplekse, ei lase kulgeda omasoodu, omatahtsi, leida midagi stambivaba.
  • Karin Paulus, "Puhkuse puuslik" Sirp, 23.10.2020

• Pildimaagial on tohutu vägi ja suure väega kaasneb ka suur vastutus. Selle väe väärkasutust, n-ö musta maagiat näeb näiteks reklaamitööstuses, mis on kasutanud seda ületarbiva ühiskonna loomiseks. Meie ümber käib pidev infosõda ning selle sõja tallermaaks on meie enese teadvus. Tänavakunst on teatavat sorti vastupanuvõitlus orjastatud teadvuse vabastamiseks.
  • Edward von Lõngus, intervjuu: Iiris Viirpalu, "Edward von Lõngus: tänavakunst on parim viis oma sõnumi levitamiseks". Intervjuu Edward von Lõngusega. Edasi, 22. aprill 2020

• Tarbides tahavad inimesed, et kõik materjalid oleksid uued, häälestatud uuele algusele, selgusele, puhtusele – seda ei saa pahaks panna. Kui näed aga uue vananemist, võib see olla hirmutav, isegi eemaletõukav. Vana ja uue äärmused on sageli sarnased. Vahepealne maa pakub rohkelt tõlgendusvõimalusi.
  • Erki Kasemets, intervjuu: Peep Ehasalu, "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka", ERR, 30.09.2021

• Samas jäävad sõnumid tihti vastukäivaiks. Elame ajal, mil osaliselt on veel käibel endised stereotüüpsed väärtused, aga paralleelselt on pildil femvertising, mis tekitab teatavat kakofooniat. Ole võimestatud – milleks piisab "sina ise" olemisest –, aga osta see toode, milleks on näiteks Dove'i nahka pinguldav kreem või hoopis Pantene'i šampoon. Aga kui me saame olla meie ise, kaob ka müügiargument. Rääkimata sellest, et Pantene'i "Sorry, Not Sorry" õpetab, et nüüd peaksid naised olema sorry ka selle eest, et nad on sorry. Ehk siis pane see feministisärk selga (kusjuures, pluss-suuruses sõbranna ütleb, et tema neisse kirjaga "love yourself" ja "feminist" T-särkidesse ei mahu), aga ole pigem ikka see enda eest hoolitsev feminist, mitte see tüütu, kes aina võrdõiguslikkusest jaurab. Ole bossy, enesekindel, läikivate juustega, pingul nahaga, naerata rohkem – ei oot, ära naerata rohkem, see on ju see vana sõnum –, don't be sorry!
  • Jaana Davidjants, "Femvertising ehk Feministlikus T-särgis klaaslae vastu", Müürileht, 9. november 2020

• Paradoksaalselt on mitmed moodsad rituaalid seotud just nimelt tehnoloogia, näiteks lendamise, arvutite või nutitelefonidega. Tehnoloogia areneb, samas mõistab keskmine tarbija järjest vähem, kuidas need imemasinad täpselt töötavad. Ehk on uute ebauskude kujunemisel oma roll ka valitseval individualismil. Nii võtamegi tänapäeval vanad ebausud ja muudame neid lähtuvalt isiklikust elukogemusest ja soovidest.
  • Jaana Davidjants, "Meie igapäevast ebausku", Müürileht, 11. detsember 2019

Luule

Sul puudub sirav siht? – Eks mine
ja taipa, mis on aina tarbimine.

• Betti Alver, "Tähetund"