Nool

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

• Ma mõistan lindude lendu, ma mõistan kalade ujumist, ma mõistan metsloomade jooksu. Jooksjat saab peatada silmusega, ujujat saab peatada võrguga, lendajat saab peatada noolega. Draakon aga... ma ei mõista, kuidas ta tuult ja pilvi pidi taevasse kandub. Täna nägin ma Lao-zid. Ta on kui draakon!
  • Kong Fuzi, tsiteeritud Linnart Mälli eessõnas "Daodejingi" tõlkele. Tallinn: Perioodika, 1979 Loomingu Raamatukogu nr 27

Ei sa siis karda öö hirmu
ega noolt, mis päeval lendab,
ei katku, mis rändab pilkases pimedas,
ega tõbe, mis laastab lõunaajal.

• Psalmid, laul 91, salmid 3 ja 5

Sel päeval jääb iga paik,
kus oli tuhat viinapuud,
tuhat hõbeseeklit väärt,
kibuvitstele ja ohakaile.
24 Sinna minnakse noolte ja ambudega,
sest kogu maa on täis kibuvitsu ja ohakaid.

• Jesaja raamat, peatükk 7, salmid 23-24

Ma arvan, nii ei peeta ausat jahti,
et mina, kerge saak, küll langen noolest,
teid, kaitstut, üldse ent ei ähvardata.

• Francesco Petrarca, III sonett, tlk Ain Kaalep, "Renessansi kirjanduse antoloogias", 1984, lk 34

• Mis oleks üllam - vaimus taluda
  kõik nooled, mida vali saatus paiskab,
  või, tõstes relvad hädamere vastu,
  vaev lõpetada?
  • William Shakespeare, "Hamlet", 3. vaatus, 1. stseen, Hamleti monoloog. Tõlkinud Georg Meri

Maga nõnda, kui magab üks ingel, kes valvajahooled
ära heitnud on pääkohal taevase kõrguse ees,
tema tiivad on laotunud tähtil öö virvete vees,
aga suletud silmi ees Jumala välkude nooled!

• Marie Heiberg, "À la Rabindranath Tagore"

Päev päeva kõrval tegin külaskäike
kui palverändaja ma põlluvoole:
sääl - laulu nägin tõusvat taeva poole,
see oli, värisev ja tuksuv, lõoke väike.

Ah, vaimustusepreester! Rõõmuäike!
Kuis hõiskamise kõliseva noole
ta väsimata pildus päikse poole
kui kirka naeru sätendava läike!

• Marie Under, "Lõoke"

• Enne seda saatis sultan nooltega linna ähvarduskirju, milles ta hoobeldes kinnitas:

"Teie valgete koerte pojad, varsti valab Allah teile oma viha, mille eest keegi ei pääse! Juba on el-Ašraf [võitmatu ja kardetud] teie väravate ees, teie oma pinnal. Olge valmis vastu võtma ta tugeva käe hirmsaid hoope!"

Meie vastasime sellega, et viisime pühakujud ja krutsifiksid müüridele ja näitasime neid uskmatuile. Aga me pidime nad varsti jälle alla viima, sest et saratseenid meile tiheda noolte rahe kaela saatsid.

• Karl Ristikivi, "Viimne linn". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1962, lk 235

• Lõpuks ometi oli ta jõudnud varjupaika, kuhu ta aastaid oli igatsenud, varjupaika, kuhu keegi väljaspoolt ei võinud sisse tungida ja teda sealt välja kiskuda. Must mantel, mida ta armastava käega silitas, oli nagu rüütli raudrüü — sellelt põrkasid kõik maailma nooled tagasi.
  • Karl Ristikivi, "Mõrsjalinik". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 88

• Jumal Apollo, kõigi kaunite kunstide jumal, kõigi muusade kaitsja. Aga mulle näis, et temagi kuju ei väljenda ainult ülevat rahu. Pigemini leidsin siit sõjakat valmisolekut. Ta käed polnud hoidnud lüürat, vaid vibu ja surmavaid nooli. Ta oli võitlev jumal.
  • Karl Ristikivi, "Rooma päevik". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1975, lk 38

/---/ Meie
peame väga tasa käima, silmad maas, sest mõnikord
toob traktor mulla mustast põhjast pinnale
laste luid ja nooleotsi. Kuid
tunnistajaid ei ole. Surnud
on head indiaanlased.

• Jaan Kaplinski, "Me peame ju väga tasa käima, silmad maas" kogust "Tolmust ja värvidest" (1967)

• Luule kõneleb alati ühest ja samast, teda mingeisse reegleisse suruda oleks liiast. Mida sügavamalt isiklik, seda avarama tähendusega. Mida keskendatuma tähelepanuga pingule tõmmatud vibu, seda kaugemale jõudev, täpsemalt tabav nool.
  • Kalev Kesküla, "Imestus ei lakka". Intervjuu Doris Karevaga. Eesti Ekspress, Areen, 4. detsember 2008

Just sellisel heinamaal peamegi tigu,
kes suurem kui talu ning kärmem kui tramm.
Ja võpsikus pingutab jugapuust vibu
kuldtärniga nooruke turvamees Tamm.

Teo ihhu kaob nool, looma helkivas veres
me leotame leiba, kuni süsi saab kuum,
siis auravad viilakad lõikame kerest
ja krõbedaks maiuseks küpseb teo tuum.

• Karl Martin Sinijärv, "Teoinimese jaaniõhtu" (2000), ilmunud: "Krümitor0671", 2011

• "Meie relvaks on tõde. Mis saaks meile kurja teha, kui meie relvaks on tõde?"

"Noh, ammunool saaks näiteks minna otse su silmast sisse ja tulla kuklast välja," vastas seersant Colon.

• Terry Pratchett, "Relvis mehed" (1993), Kettamaailma sari