Rong

(Ümber suunatud leheküljelt Raudteerong)

Rong on vedurist ja vagunitest koosnev veerem, mis liigub raudteel.

Karl Karger. Rongi saabumine Nordwestbahnhof Viinis (1875)
Stanhope Forbes, "The Terminus, Penzance Station"
Emajõge ületav rong

ProosaRedigeeri



  • Reisija sööb väga palju. Lihtsurelikud öösiti ei söö, reisija aga sööb ka öösel. Ta sööb praetud kanapoegi, mis on tema jaoks liiga kallid, kõvu mune, mis on seedimisele kahjulikud, ja oliive. Kui rong ületab pöörangut, siis plärisevad riiulitel rohkearvulised teekannud ja hüplevad ajalehepaberisse mässitud praetud kanapojad, kelle koivad on reisijate poolt juurtega välja rebitud. (lk 38)


  • Suhtelist vaikust paistab süvendavat lisaks seegi, et Narvas on talved eriti valged. Narvas klopin ma ruumi sisenedes jalad puhtaks kuivast, sätendavast lumest, Tallinnas aga on see tavaliselt mingi beež löga. Sama terav kontrast ootab harilikult ka rongiga ühest linnast teise sõites – saabuda mustendavast Balti jaamast helevalgesse Narva lumesattu on üsna tavaline üleminek. Isegi kui selle valguse taga on osalt komme jätta tänavad liivatamata, mõjub selline valge, krudisev linnatalv kuidagi õilsalt.


  • Laura on terve oma elu RONGIS sõitnud. Ehk isegi kauem. Rong pole midagi head. Pigem juba kuri. Puhub nagu hiiglasuur lohe ninasõõrmeist oma tigedust välja. Lohe paiskab jäledaid vihahooge kogu ilma peale nagu susisevat udupilve. (lk 9)
  • Rong ei saa midagi omatahtsi teha, rahustab Ema. Rong peab rööpaid pidi aina otse sõitma, ei paremale ega vasa­kule. Rööpad juhivad seda raudruuna nagu ohjad. Laura võib olla rahulik, sest rööpad viivad rongi otse Lätimaale. (lk 9)

FilmRedigeeri

  • Teadus, see on nagu kiirrong. Astud korraks maha ja tema kihutab edasi koos sinu reisikaaslastega ja mitte kunagi ei saa sa neid enam kätte.
    • Film "Supernoova" (1965), Paalman Erikule

LuuleRedigeeri

Olen põletand
oma lootuste sillad,
lahti kruvind kõik ootuste roopad.
Kuhu veerevad päevade rongid
mu aastate ahelas?
Kui unetud kongid
ajju vahivad silmakoopad.

Mis sellest siis vahel on,
et puusas reuma valutab:
mu süda roostetab kui vagun
jaamas, kesk elu halli alevit.

  • August Alle, "Apaatia", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 9


Vast ainult üks meil on see päris hull
kes lõhkus aknaraamid ja Poolamaale
põgenes Ta oli mütsita ja kuueta
ja rongilt maha võeti kui kukutatud kuningas

  • Ene Mihkelson, kogust "Tulek on su saatus". Eesti Raamat, 1987, lk 32


Olen õige vakka,
tõmban mütsi silmile,
sest mu õnn paistab kogu maailmale,
kõik näevad, kuidas rong mind vaimustab,
kuidas tahaksin igaühele öelda:
mu armas, imetore on elada!

KirjandusRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel