Taim

Taimed (Plantae) on valdavalt päikesest toituvad kõrgemad eluvormid, mille hävitamisega tegelevad seened ja loomad. Taimi uuriv bioloogia haru on botaanika.

Louise Garlieb, "Apelsinipuu, Streptocarpus, oleander, kalla ja kaktus" (1840ndad)

Ingeborg Marie Bang, "Aianurk" (1864)

Sophie Dahn-Fries 1835–1898), "Korv alpitaimedega", s.d.

August Malmström (1829-1901), "Rohelus tara ääres", s.d.

Louise Abbéma, "Flora" (1913)

Helen Allingham (1848-1926) , "Lillerohke tara", s.d.

Klára Sedlo, "Taim kusagilt mujalt" XXIII (2020)

Proosa

• Ma olin ikka arvamisel, et taim kasvab juurekese näol seemnest allapoole või siis jälle nagu kartulipealne seemnest ülespoole. Ma ütlen teile – hoopiski mitte. Peaaegu iga taim kasvab seemne all ülespoole, tõstes oma seemet nagu mütsi peas kõrgemale. Kujutlege vaid, kui lapsed kasvaksid, kandes seejuures oma ema pea peal. See on lihtsalt looduse ime, kuid säärase jõumehe trikiga saab hakkama peaaegu iga võrse. Tõstab seemnekest aina julgemalt kõrgemale, kuni ta selle ühel päeval maha pillab või kõrvale heidab ja seisabki teie ees – alasti ja habras, puntsakas või vibalik, ülal kaks naljakat lehekest, ja siis ilmub nende kahe lehe vahelt...

Aga mis ilmub, seda ma veel ei ütle; nii kaugel ma veel ei ole. Ainult kaks lehekest kahvatu varrekese küljes, kuid see on nii vaimustav, sellel on nii palju variatsioone, igal taimel omamoodi.

• Karel Čapek, "Aedniku aasta", tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, ptk "Seemned", lk 18-19

• Mõisavalitseja närib küüni lävel oblikaid, tuliheinu, tõrvalilli, härjapäid, vari- ja kasteheinu, kobrulehti, kummeleid ja üldse kõiki heinu, lilli ja lehti, mis ta küüni lävelt käega võtma ulatab. Närides ümiseb ta lauluviisi: Valmista, mu vaim, end küll... Tema peas käib ringi võimas riistapuu, otsekui vesiratas, ja paiskab segamini iga tärkava mõtte ning plaani. Toots ei kuule lõokeste tiri-lirinatat ega pane tähele pääsukeste sidistamist ja mängu. Temale ei lähe korda sumisev muusika lilledes, niisama ei tunne ta lõhnu, mis suvises tuuleõhus heljuvad. Kui peaks ta nägema seda elu ja liikumistki oma jalge ees, lillede keskel ja rohukontsude ümber?

Valmista, mu vaim, end küll...

• Oskar Luts, "Suvi", 1987, lk 174-175

• Üheaastaste taimede teadvus ja last ootava naise kindlusetus on ühest ja samast materjalist.
  • Asta Põldmäe, "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 121

• On selge, et Ligamaad on mõjutanud võlujõud, selle tulevikku maailma võimaliku ravimivaramuna uurib Nähtamatu Ülikooli professor Rincewind. Ühest tema ettekandest selgub, et ühest seal kasvavast väikesest kollasest lillest pressitud mahl tekitab selle manustajas kuni viieteistkümneks minutiks kindlustunde. Milles kindel ollakse, seda ei oska patsient öelda, selle lühikese ajavahemiku vältel on ta lihtsalt kõiges täiesti kindel. Edasiste katsete käigus tuli välja, et ühe vesihüatsindi mahl tekitab inimeses pooleks tunniks täielikku ebakindlust. Filosoofid on nende taimede kasutusvõimaluste pärast väga elevil, samal ajal jätkuvad taime otsingud, milles oleks ühendatud mõlemad omadused ja millest oleks seetõttu väga palju kasu teoloogidele.
  • Terry Pratchett, "Auru juurde", tlk Allan Eichenbaum, 2014, lk 227 (joonealune)

• Taimed muundasid energiavaeseid aineid energiarikasteks. Loomadel oli vastupidi. Meie lihtsalt ei olnud autotroobid. Igas väikeses lehes, igas tillukeses kloroplastis sündis iga päev ime, mis hoidis meid kõiki elus. Epiderm, kutiikula, parenhüüm. Kui me oleksime rohelised, poleks meil vaja enam süüa, poes käia, tööd teha. Poleks vaja üldse enam midagi teha. Piisaks, kui pisut päevitada, vett juua, süsihappegaasi omastada, ja kõik, tõepoolest kõik oleks korras. Kloroplastid naha all. See oleks imeline! (lk 55)
• Mõnel taimel oli rohkem geene kui inimesel. Kõige paljulubavam võimuletulekustrateegia oli ikka veel olla alahinnatud. Et siis õigel hetkel lajatada. Polnud võimalik märkamata jätta, et kogu taimestik oli valvel. Nad ootasid oma sekkumisaega haudadel, aedades ja kasvuhoonekasarmutes. Juba varsti võtavad nad endale kõik tagasi. Võtavad oma hapnikku tootvasse embusse väärkasutatud territooriumid, trotsivad ilmastikku, purustavad oma juurtega asfaldi ja betooni. Matavad kadunud tsivilisatsiooni jäänused kinnise taimevaiba alla. Iidse omandi tagastamine oli vaid aja küsimus. (lk 56)
  • Judith Schalansky, "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, 2012

• Õitsev taimkate kujundab ebaproportsionaalselt tugevasti inimese mälu ja sellel on selge evolutsiooniline põhjendus. Kus on õisi, seal on tõenäoliselt mõne aja pärast ka vilju ja seega on maiasmokast primaadil põhjust rõõmustamiseks.
  • Valdur Mikita, "Kukeseene kuulamise kunst", 2017, lk 121

• Taimed on ainukesed elusolendid, kes valmistavad rohkem söödavat ainet, kui enese eluprotsessides ära kasutavad.
• Looma jaoks tähendab poolitamine surma, paljude taimede jaoks aga paljunemist, taim ei käitu nagu organism, vaid nagu koloonia, ning mükoriisa abil juurestikke pidi ühendatuna võib ühe ökosüsteemi taimestik moodustada hiiglaslikke mitmekultuurilisi sootsiume.
• Kui me planeedi saastatuse ja eluruumi terviklikkusega üldse midagi ette võtta plaanime, siis tuleks alustada läbirääkimistest flooraga. Ilma taimedeta saaksid toit ja õhk otsa ning ülejäänud elu hingitseks veel mõne armetu nädala. Kõige kauem kestaks raipesööjate ja lagundajate afterparty, aga sellegi tulesid vilgutataks õige pea.
• Meie kultuuri valdavalt röövellikust perspektiivist vaadates paistab, et kuna taimed ei ründa ega page, on nad pidevalt saadaval ning seega igavad.
• Kui Noa hakkas esimest elustiku päästeoperatsiooni korraldama, siis tõi ta oma laeva küll kõigi loomade paarid, aga ei ühtegi taime.
• Kui osa taimest ära süüakse, jätkavad allesjäänud osad elutegevust ning hakkavad tervikorganismi kiiresti taastama. Lambakarja poolt lagedaks näsitud nurm haljendab paari nädala pärast endisest tihedamana. Ükski loom ei suuda allesjäänud jalale uut keha külge kasvatada, taimed suudavad.
• Mida rohkem me taimede käitumisfüsioloogiat ja -ökoloogiat tundma õpime, seda enam märkame kõikvõimalikke üllatavaid koostöövorme ning altruistlikku käitumist. See on üsna ilmutuslik tõdemus, sest omakasupüüdmatust oleme harjunud omistama ainult "kõrgematele" eluvormidele, peamiselt iseendale.
• Ilma taimsete koostööpartneriteta ei tule meil oma planeedi detox'ist ja taashaljastamisest mitte midagi välja.
• Taimedega suhtlemise viiside osas maksab nõu küsida ka imekombel siiani ellu jäänud põlisrahvastelt. Šamanistlikel traditsioonidel pole loomade või taimedega jutule saamise osas ülearu palju probleeme olnud.
• Skeptikud on minu käest korduvalt küsinud, mis huvi või motiiv peaks taimedel meiega suhtlemiseks üldse olema, mida nemad võiksid meilt vastu saada? Maksab märgata, et taimed suhtlevadki meiega juba aastatuhandeid – päris algusest peale. Nad sünteesivad erinevaid molekule, mis meid transsi viivad, ja teisi, mis meid ravivad. Küllap on sellel terve rida häid põhjusi. Suhtlemise pidur on praegu ilmselgelt inimesepoolses otsas.
  • Peeter Laurits, "Vaimsed taimsed kulgejad". Vikerkaar, august 2020

• Muidugi võib öelda, et taim on eeskätt toidu toit ja nõnda on siingi päris jubedust tekitavaid retsepte, näiteks kaerahelbeputru inimtoiduks tunnistama ei paindu mu meel vist eales.
  • Karl Martin Sinijärv, "Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Hitlerist kondiitrikunstini", ERR, 25.12.2021

Luule

Meie ühepoolne tutvus
areneb päris kenasti.

Ma tunnen lehte, õit, viljapead, käbi, vart,
ja seda, mis toimub teiega aprillis ja mis detsembris.

Ehkki uudishimu pole vastastikune,
kummardun teist mõne kohale spetsiaalselt
mõnel teist aitan pead püsti ajada.

Mul on teie jaoks nimed:
vaher, takjas, sinilill,
kanarbik, kadakas, puuvõõrik, meelespea,
aga teil minu jaoks mitte mingit.

• Wisława Szymborska, "Taimede vaikimine" luulevalimikust "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 38