Uno Leies
Uno Leies (6. oktoober 1931, Narva – 13. september 1988, Tallinn) oli eesti lastekirjanik, teatrilavastaja ja telerežissöör.
"Muti metroo"
muudaUno Leies, "Muti metroo", 1965.
Täna ma jutustan
sellise loo:
elas kord mutt,
kellel oli metroo!
Just nagu päris,
kuid lühem ja pisem
selle ta kaevas
ja ehitas ise.
"Tore, et mutt
tegi metsa metroo!"
kiidavad sõitjad
alati koos.
Mutt aina töötab
ja varsti peaks saama
valmis ta jälle
toreda jaama.
- "Muti metroo", lk 2-3
Eno marsib kaua, kaua
ümber ümmarguse laua,
sest et praegu ongi see
mängult Eno koolitee.
Juba väikemees on koolis,
istub tähtsalt tugitoolis —
raamatutest tähti uurib,
tähti uurib, numbreid puurib,
joonistab ja laulu lööb.
Koolis on tal palju tööd!
- "Eno käib koolis", lk 5
Väiksel Peetril kange nohu,
arst käis kodus, andis rohu.
Ütles: "Külm on ninast nabind,
nüüd peab andma arstiabi."
...
"Aga nüüd on teine häda —
lumi sulab kogu nädal,
lumemehel hakkas nohu,
vast ehk kirjutate rohu!"
Arst vaid muigab omaette:
"Pole selliseid tablette.
Aidata ei saa siin mina,
külm peab arstima ta nina."
- "Nohu", lk 10
Kolhoosi laudas
kõrgel talal
Ats püüdis seista
ühel jalal...
Ta rõõmsaist kilkeist
kajas laut:
"Ma olen kosmonaut!"
...
Kuid järsku
ehmusid kõik sead —
Ats oli potsti
nende seas!
Nüüd seapõrsad
ruigasid
ja vanad notsud
muigasi...
Kukk siiski julgust
leidis endas
ja ise
tala peale lendas.
Lepatriinu
оli viinud
оma pisitütre Triinu
uude toredasse sauna —
tühjaks söödud
hernekauna!
Kaunas oli
vihmavesi,
väike Triinu
hoolsalt pesi —
jalgadega siputas,
tiibadega saputas...
- "Saunas", lk 24-25
"Tillukesi killukesi"
muudaUno Leies, "Tillukesi killukesi", 1966.
Räästa all on
vihmavesi.
Küünarnukist saadik vees.
Maie nukukleite pesi
suure vanni sees...
Vesi tegi sull-sull-sull...
vannis ujus seebimull...
- "Pesupäev"
Jaan joonistas raketi
ja hiiglasuure kuu.
Kuul oli nina, silmad
ja ümmargune suu.
Jaan sahtlist kummi võttis...
Rakett sealt kadus! Kuhu?
"Eks maandunud vist Kuule,
kuid kogemata suhu!"
- "Jaan teeb nalja"
Külmataadil pilve peal
otsas lumevarud,
istub murelikult seal
ja peab mõttes aru:
"Mehemoodi kogu talve
tühjendasin lumesalve.
Kuhu küll see lumi langes,
maa peal kübetki ei näe?
Teedelt kadunud on hanged,
põllult lumi, merelt jää..."
- "Kevad tuleb!"
Tiit sai emalt niidirulli,
ümmarguse nagu trulli.
Rullis oli nõel ja niit,
õmblema nüüd hakkas Tiit.
Õmbles nööbi uuele
sinisele kuuele...
- "Niidirull"
Mets korrapealt nii vaikseks jäi,
vaid siil veel üksi ringi käib.
Ta kannab seenest vihmavarju
ja korjab mättalt kuremarju.
- "Vihmahoog"
Väike Mai
on mängupagar.
Oi, kui agar!
Liivast teeb ta kooki,
mullast šokolaadi,
veest teeb lemmikjooki —
limonaadi!
Nukud aina söövad —
isu neil on hea.
"Miks nad küll ei kasva?"
seda Mai ei tea.
- "Väike pagar"
Kuldnokk oma pere
reisivalmis sättis,
varblasega hüvasti
aiateibal jättis.
Vares seda nägi,
hüüdis valjult: "Kraaks!
Kuidas mina talveks
Lõunamaale saaks?"
"Muudkui aga lenda!"
vastas laululind.
"Ega mitte keegi
ju ei keela sind!"
Vares mõtles pisut...
"Lennata on igav!
Mina tahaks sõita
sinna lennukiga!"
- "Kuldnokk ja vares"