Fašism

(Ümber suunatud leheküljelt Natsid)

Proosa muuda

  • Sest vaevalt jätab Roomas lausmaskuliinsus teile muljet avaldamata, ja milline ka poleks lausmaskuliinsuse väärtus riigile, võib ometi pidada küsitavaks selle mõju luulekunstile. Igatahes ajalehtede andmetel andvat Itaalias tunda teatud murelikkus ilukirjanduse pärast. Koos on istunud akadeemikud, kelle ülesanne on "edendada itaalia romaani". "Päritolult või panganduses, tööstuses või fašistlikes korporatsioonides silma paistvad mehed" tulid hiljaaegu kokku ning arutasid asja ning Duce'le saadeti telegramm, milles väljendati lootust, et "fašistlik ajastu sünnitab varsti enda väärilise luuletaja". Me võime kõik selle vaga sooviga ühineda, kuid on kahtlane, kas luule saab tulla inkubaatorist. Luulel peaks olema nii isa kui ka ema. Karta on, et fašistlik luuletus saab olema pisike jõle nurisünnitis, milliseid mõne maakonnalinna muuseumis klaaspurgis näha võib. (lk 69-70)


  • Fašism (ja avalik sõjaväeline valitsus) pole mitte üksnes kõigi kommunistlike ühiskondade tõenäoline saatus - eriti, kui sealne rahvastik aetakse mässule -, vaid kommunism ise on üksnes fašismi üks variant, selle edukaim variant. Inimnäoline fašism.
  • Not only is Fascism (and overt military rule) the probable destiny of all Communist societies — especially when their populations are moved to revolt — but Communism is in itself a variant, the most successful variant, of Fascism. Fascism with a human face.
    • Susan Sontag, kõne New Yorgi linnahallis, 6. veebruar 1982, cit. via: "Susan Sontag Provokes Debate on Communism", The New York Times, 27. veebruar 1982), lk 27


  • ... rahumeelse pealispinna varjus on fiktsioonide loomine teatud mõttes vabaduse väljendamine ja võitlemine nende vastu, kes — olgu usklikud või ilmalikud — tahavad seda hävitada. See on põhjus, miks kõik diktatuurid — fašism, kommunism, islami fundamentalism, Aafrika ja Ladina-Ameerika militaarsed despotismid — on püüdnud kirjandust kontrollida, surudes selle tsensuuri hullusärki.
    • Maria Vargas Llosa, "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Tõlkinud Ott Ojamets. Kultuurileht 2011 (Loomingu Raamatukogu nr 15/16), lk 10


  • Ohtlik on see seepärast, et fašism rajanebki võõrastel ning anonüümsetel sõnadel, mida siis juhtiv vaim kas koondab või hajutab. Me peame mõtlema ja mitte kõigest jutujätkuks sellest, et viltu veavad mõlemad arenguteed: nii see, kui me laseme endile fašismi teistel otsa ette kirjutada, kui ka see, kui me ise ei otsi alternatiivi. Tegelikult on mõlema taga hirm, iseseisvuse kõige salakavalam vaenlane.


  • Tegelikult tähendas külma sõja aeg lakkamatut ärevust, milles fašismi hiilivale varjule laskus veelgi tumedam pilv. (lk 10)
  • Minu arvates on fašist keegi, kes identifitseerib ennast kindlalt mingi rahvuse või rühmitisega ja väidab ennast kõnelevat selle nimel, eirates teiste õigusi, ning püüab mis tahes viisil - kaasa arvatud vägivald - oma eesmärgile jõuda. Selle kontseptsiooni kohaselt on fašist tõenäoliselt türann, kuid türann ei tarvitse olla fašist. 17. sajandi Euroopas, kui katoliiklastest aristokraadid pidasid pühakirja nimel lahinguid protestantlike aristokraatidega, ei usaldanud nad talupoegadele relvi, leides, et ohutum on võidelda palgasõdurite toel. Tänapäeva diktaatorid suhtuvad samuti oma kodanikesse valvsalt, just sellepärast moodustavad nad enda ohutuse tagamiseks kuninglikke kaardivägesid ja muid eliitjulgeolekuüksusi. Fašist aga loodab rahvamassi toetusele. Seal, kus kuningad püüavad rahvast alla suruda, fašistid hoopis õhutavad masse, et nende sõduritel jätkuks esimestena ründamiseks tahet ja tulejõudu. (lk 19)
  • Karjamentaliteedil on rahvusvahelistes suhetes suur jõud. Juhid kõikjal maailmas jälgivad teisi, õpivad neilt ja jäljendavad üksteist. Nad näevad, kuhu nende ametikaaslased tüürivad, millega toime tulevad ning kuidas nad oma võimu süvendavad ja põlistavad. Nad astuvad üksteise jälgedes samamoodi, nagu Hitler jäljendas Mussolinit, ning tänapäeval trambib see kari fašismi poole. (lk 234)


  • Lennuvõimetu olendi aknast välja viskamine on kuritegu ka siis, kui ta teeb fašistlikke säutse.
    • Märt Väljataga, "See kole sõna "fašism"". Postimees: Arvamus. Kultuur, 02.02.2019, lk 14. Arvustus Madeleine Albrighti raamatu "Fašism" eesti tõlkele.




Kirjandus muuda

  • Madeleine Albright, "Fašism: Hoiatus", Tallinn: Postimees Kirjastus, 2018 (tlk Matti Piirimaa; algupärand: "Fascism: A Warning", 2018).

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel